/nginx/o/2015/12/26/4830083t1hff9a.jpg)
Oma romantilise jõululoo saatis meile ka Ester, kes räägib, kuidas ta vallalistele korraldatud jõulupeolt endale kaaslase leidis.
«Kui ma teda nägin, oleksin nagu obaduse saanud...»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel ajal olin vaba ja ühtlasi ka moderaator Facebooki-grupis «Tutvus 25+». Tegin avaliku postituse, et üksikud hinged võiks jõulude aeg kokku saada ja kuskil pubis või klubis teha ühise peo.
Muidugi pakuti välja erinevaid plaane, sealhulgas pakkus üks mees Poseidonit, kuna ta ise töötas seal. Sel õhtul pidid esinejateks olema Hellad Velled, kes juhuslikult on mu lemmikbänd – aga ega noormees seda teadnud.
Suhtlesime algselt neti teel tulevase jõulupeoga seotud teemadel. Ta pidi olema sel õhtul tööl, aga võttis ühispeo tõttu vaba päeva. Pildi ja jutu järgi mees mulle pinget ei pakkunud, pigem vaatasin teda kui tulevast uut toredat sõpra.
Peopäeval, 23. detsembril, tuli lubatud tosinast kohale kaheksa inimest. Klubi ukse taha jõudes helistasin noormehele, et me oleme nüüd kohal. Kui ta ukse peale vastu tuli, oleks ma nagu obaduse saanud. Ma lihtsalt ei oska kirjeldada tunnet, mis sel hetkel tekkis. Peol oli veel noormehi, kes üritasid mulle külje alla ujuda, aga mina hoidsin edaspidi ainult tema ligi. Ma pole kunagi varem niimoodi käitunud!
Meil oli imetore õhtu ja pärast seda hakkasime tihedamini suhtlema ja koos tantsimas käima. Vahel läksime ka koos sööma ja kinno. Ta oli tõeline džentelmen! Armusin temasse jäägitult ja tema minusse.
Märtsi keskpaigaks olid asjad juba nii kaugel, et kolisime kokku ja tänaseks nii kaugel, et augustis abiellume. Armumistunne pole siiani kadunud, ma justkui armuksin temasse iga päev jälle ja uuesti...