Erinevate keelte kasutamine võib mõjutada mõtlemist ja muuta tundeid

Foto: SCANPIX

Keel, mida me räägime, võib kujundada nii meie mõtteid kui ka eelistusi, mõjutades näiteks erinevate ühiskonnarühmade kohta tekkivad hoiakuid ning sellest tulenevalt ka käitumist.
 

Sellisele järeldusele jõudsid Harvardi ülikooli psühholoogid, kes avastasid, et kakskeelsete inimeste arvamused erinevate etniliste rühmade kohta sõltuvad sellest, millises keeles nad vastavad hoiakuid ja eelarvamusi uurivale küsimustikule, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator Science Daily’t.

Uuringu kaasautor Oludamini Ogunnaike märkis, et juba Karl Suurele kuulub ütlus, et teise inimese keele oskamine tähendab teise hinge valitsemist.

Ogunnaike, Mahzarin R. Banaji ning California ülikooli Mercedis teadlane Yarrow Dunham kasutasid üldtuntud implitsiitset assotsiatsioonitesti (IAT), mille puhul tuleb kiiresti liigitada arvutiekraanile ilmuvad või kõrvaklappide kaudu edastatavad sõnad (antud juhul eri rahvustele iseloomulikud nimed ja head/halba suhtumist iseloomustavad sõnad). Selline test annab inimesele sõna liigitamiseks kõigest sekundi murdosa ega võimalda vastuste üle järele mõelda.

Banaji sõnul võimaldab IAT test heita pilku inimese alateadvusesse, kus paiknevad kognitsioonid ehk tunnetused, millest me teadlikud ei ole või mida me ei kontrolli.

Teadlased viisid teistesse inimestesse suhtumist mõõtva IAT testi läbi kahes erinevas kohas. Marokos testiti kakskeelseid araabia ja prantsuse keelt kõnelevaid inimesi ning USAs hispaania ja inglise keelt kõnelevaid latiinosid.

Marokos näitas araabia keeles läbi viidud IAT test teiste marokolaste suuremat eelistamist, kuid prantsuskeelse testi puhul see vahe kadus.

Samuti eelistasid USAs latiinod hispaania keeles läbi viidud testi põhjal rohkem teisi hispaaniakeelseid inimesi, kuid inglise keeles testimisel see eelistamine kadus.

Ogunnaike sõnul on tegemist üsna šokeeriva avastusega, et inimene võib sama testi lühikese ajaperioodi jooksul tehes nii erinevalt vastata. Ta võrdles tulemust olukorraga, kui küsida sõbralt inglise keeles, kas talle maitseb jäätis ning saada sama küsimust prantsuse keeles korrates erinev vastus.

Keeleteadlane Benjamin Lee Whorf oli esimene, kes 1930ndatel tuli välja väitega, et keel mõjutab oluliselt meie mõtlemist.

Psühholoogia peavool on seni olnud skeptilisem ning arvanud, et kuigi keel võib mõjutada mõtlemisega seotud protsesse, ei mõjuta see mõtet ennast.

Käesolev uuring viitab sellele, et Whorfi idee võib olla aluseks paljudele huvitavatele hüpoteesidele, mida teadlased kontrollida saavad.

Banaji sõnul näitavad need tulemused, et meie suhtumine ei pruugi olla stabiilne ning keel võib olla üheks vahendiks, et mõista inimese suhtumiste muutlikust.

Artikkel avaldatakse ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology.