Laupäeval, 20. novembril, on ÜRO välja kuulutatud ülemaailmne laste päev – selle eel avaldatud uuring heidab valgust nende laste soovidele ja vajadustele, kes elavad vaesuses.
Laps vaesuses: ma ei taha surnud inimesi unes näha
Small Voices, Big Dreams poolt läbi viidud uuringus küsitleti 10- kuni 12-aastaseid lapsi Aafrikast, Aasiast ja Ameerikast, kirjutas Time.com.
Küsitluse koostas ChildFund Alliance, mis hõlmab laste arenguga tegelevaid organisatsioone üle maailma. Uuringus leiti, et iga kolmas laps peab vähemalt korra nädalas õhtul tühja kõhuga magama minema ning üle neljandiku töötas igast päevast pool, mille alla loeti majapidamis- ja teised tööd, kuid mitte kool või kodused ülesanded.
Olenemata elukohast rääkisid lapsed, kuidas nad hariduse abil kaugele pürgivad. Juhul, kui nad peaksid õnne kombel (kuid ebatõenäoliselt) enda riigi presidendiks saama, lubas 57 protsenti kindlustada kõikidele lastele hariduse kättesaadavus, täiustada olemasolevaid koole ning uusi juurde ehitada. «Kui mina oleksin India president,» vastas üks India laps: «võimaldaksin ma lastele hea hariduse ja koolitarbed nagu pastakas, paberid, pliiatsid, koolivormid jne.»
Lastelt küsiti veel, mida nad kõige enam vajavad: üks kolmest vastas, et toitu ning 45 protsendi sõnul kulutaksid nad vaba kümneka söögile või veele. Cabo Verdest pärit emata jäänud laps sõnas: «Mina vajan toitu. Mu isa on kalamees, aga ta ei saa piisavalt raha, et süüa osta.»
ChildFund Alliance USA liikmesfondi presidendi Anne Lynam Goddard sõnul on uuringu teeneks laste häälte võimendamine, mis aitab organisatsiooni tööd õigesse suunda juhtida. Näiteks Ecuadoris ja Sambias püüab ChildFund leida viise, kuidas rohkem lapsi kooli suunata ja neid seal kauem hoida.
Huvitaval kombel olid kõige suuremaks laste hirmuks maod, millele järgnesid surm ja haigused ning seejärel sõja või vägivalla ohvriks langemine. «Kõige rohkem kardan ma surma,» vastas üks Sierra Leone laps: «Ma ei taha surnud inimesi unes näha. Mudane vesi… see on lastele ohtlik, sest mudases vees on pisikud.»
2010. aasta juulist kuni septembrini kestnud uuringus küsitleti individuaalselt umbes 100 last arengumaadest ning 318 last Austraaliast, Uus-Meremaalt ja USAst.