Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Nähtamatud voodikaaslased võivad tekitada nohu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Foto: SCANPIX

Silmale nähtamatud ämblikulaadsed olendid - tolmulestad - kuuluvad inimest ümbritsevasse loomulikku keskkonda, kuid nende liiga suureks paisunud populatsioon võib esile kutsuda allergiat, kirjutab ajakiri Tervis Pluss.
 

Kui elutust osast tolmulestade maailmas on korralikku kloppimisega võimalik mingilgi määral vabaneda, siis elusad lestad ennast sellisel moel meelepärasest keskkonnast välja tõrjuda ei lase - nad klammerduvad jäsemete otstes olevate nappade abil sedavõrd tugevasti tekstiilide külge, et isegi tolmuimeja ei suuda neid lahti tirida.

Oma elutegevuseks ja paljunemiseks vajab tolmulest parajalt soojust ja niiskust, kasutades toiduks hallitust, udusulgede pudemeid, kõõma, nahakude jms - mida vanemad on madrats, sulepadi ja suletekk, seda rohkem on neis lesti.

Tolmulestade elutegevus aktiveerub sügiseti ja kevaditi ning siis on allergiapuhangud sagedased - ülitundlikkuse sümptomid, mis avalduvad enamasti hommikupoole, on vesine nina, aevastushood, ninakinnisus, köhatamine, ärritustunne kurgus ja isegi hingematmistunne; harvem võib esineda ka nahasügelust ja löövet.

Lestade juurdekasvu ja arvukust aitab piirata pehme mööbli ja kodutekstiilide hulga vähendamine, pindade puhastamine niiske lapiga; madratsi, teki ja patjade väljavahetamine (ei tohiks olla vanemad kui 10 aastat), raamatute hoidmine kinnistes riiulites; samuti tasub meeles pidada seda, et lestad ei talu päikesekiirgust, kuiva õhku ega külma või kuuma keskkonda.
 

Tagasi üles