Sepper: Vahtre ei mõista kõige algelisemat soolisest võrdõiguslikkusest

Foto: SCANPIX

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper leidis tänases Postimehes avaldatud riigikogu liikme Lauri Vahtre arvamuslugu kommenteerides, et viimane ei mõista kõige algelisemat soolisest võrdõiguslikkusest.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige Lauri Vahtre arutles nimelt, et naiste õiguste arutelu on muutumas sõimuks sugude vahel. Tema hinnangul takistab rahulikku arutelu võrdõiguslaste silmaklapistatus ning kritiseeris viimaseid, kui dogmade - mitte faktide - eelistajaid, kes asuvad sugude vahel tegelikku võrdsust nõudma.

Arvamuslugu kommenteerides soovitas Sepper Riigikogu liikmel lugeda raamatukest «Erinevad, aga võrdsed», mis võrdõiguslikkusest selgema pildi loob: «Mul on siiralt kahju, et Lauri Vahtre, vaatamata sellele, et ta nii palju oma energiat ja aega sellesse teemasse investeerib, ikka veel ei mõista kõige algelisemat soolisest võrdõiguslikkusest.»

Sepper selgitas, et naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, vastutus ja võimalused ei tähenda meeste ja naiste muutumist või jõuga muutmist üksteisele äravahetamiseni sarnaseks. «Naisi peab ka nende naiselikkuse (olgu traditsioonilistes või vähem traditsioonilistes avaldusvormides) ja emadusega seotud eripäradest hoolimata meestega võrdselt väärtustama ja kohtlema,» tõi ta välja vastupidise eesmärgi.

Samas, kui mees tahab töötada lasteaednikuna või sekretärina või jääda mõneks ajaks lastega koju, siis tema väärtus mehena ei tohiks sellest kahaneda, lisas ta.

«Samuti leian, et näiteks IRL, kellel on südamel Eesti rahva püsimine, peaks erilist tähelepanu pöörama sellele, et tööandjad austaks naiste olukorda tänases Eestis – nende kanda on suur osa kodustest töödest ja laste kasvatamisega seotud kohustustest,» tähendas Sepper.

Kui tööandjad naisi vähem väärtuslikeks töötajateks peavad (tihti juba siis, kui naisel veel lapsi ei ole) - värbamisel, tasustamisel või töösuhte lõpetamisel diskrimineerivad -, siis on tema sõnul midagi viltu ja sellega tuleb tegeleda.

Võrdõiguslikkuse volinik rõhutas, et ootab kõikidelt erakondadelt, et 2011. aasta üldvalimiste programmides sisalduksid konkreetsed ettepanekud meetmeteks, mida võimule tulles rakendada, et väheneks sooline segregatsioon tööturul, sooline palgalõhe ning, et töösuhetes oleksid tagatud naiste ja lastega vanemate õigused soolise diskrimineerimise vastu.

«Vahetult pärast Euroopa Komisjoni ja eesistuja maa Belgia korraldatud neljandat võrdõiguslikkuse tippkohtumist tunnen eriti teravalt, et tahaks ka Eestis kuulda sisulisemat arutelu. Ma kardan, et me oleme Euroopas üks väheseid, kes ei ole saanud üle algfaasist – arutame ikka veel, et kas on probleem või ei ole.» Teised riigid katsetavad erinevaid meetmeid ning kaaluvad võimalikke lahendusi, Eestis aga üritatakse probleemi ignoreerida, nentis Sepper.