/nginx/o/2015/12/11/4789739t1h526e.jpg)
Soomes valmistab probleeme teismeliste poiste lugemisoskus. Lasteombudsman Tuomas Kurttila sõnas, et kehv lugemisoskus võib mõjutada kogu riigi tulevikku. Lugemine valmistab peamiselt probleeme just neile 15-aastastele noormeestele, kelle emakeeleks pole soome, rootsi ega inglise keel.
Värskest raportist paljastub, et üks 15-aastane poiss kaheksast ei pääse Soomes keskkooli, kuna tema lugemisoskus pole piisavalt hea. Tuomas Kurttila väljendas muret sellepärast, et halb lugemisoskus võib tekitada noorte seas ebavõrdsust ja see võib mõjutada Soome tulevikku, kirjutab Yle.
«Riik, kus kaheksandik teismelistest poistest ei pääse lugemisoskuse tõttu keskkooli, pole kuigi jätkusuutlik,» ütles Kurttila. «Kuna seitsmel poisil kaheksast läheb hästi, siis jääb lugemisoskuse probleem tihtipeale kahe silma vahele.»
Lasteombudsman esitab igal aastal riiginõukogule oma raporti. 2015. aasta raportist tõuseb esile mure kaheks jaguneva ühiskonna pärast. «Me peame rõõmu tundma selle üle, mis on hästi ja seda osa tugevdama,» arvas ta. «Iga last tuleks julgustada, et tema talent paistaks silma. See kehtib eriti eelkooliealiste laste kohta.»
Lapsed ise on õnnelikud
Kurttila sõnul on lapsed ise arvamusel, et nende elu on väga õnnelik. «Umbes 90 protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest arvab, et nende elu on hea ja tulevik helge. Selles osas on Soome Põhjamaadest esimesel ja maailma mõistes kolmandal kohal. Vaid Belgia ja Holland on näitajate poolest meist ees,» lausus ta.
«Ent kõik lapsepõlved pole võrdsed ja paljude laste igapäevaelu on väga erinev. Kirjaoskamatute laste arv tõuseb, samuti tuntakse muret sellepärast, mida tulevik võib tuua, kuidas lapsed hakkama saavad ja kas nende häält on kuulda,» jätkas Kurttila.
Ta tahtis kõigile meelde tuletada, et kuigi statistika näitab, et Soome lastel läheb väga hästi, on palju pimedaid kohti, mida täiskasvanud peaksid märkama. «Rääkides noortest, kel on probleeme lugemisoskusega, räägime 15-aastastest poistest, kel on ligipääs maailma parimale haridusele. Paljud neist poistest tulevad peredest, kus emakeeleks pole soome ega inglise keel. See, millisesse peresse laps sünnib ja kuidas oma lapsepõlve veedab, on väga oluline,» ütles ombudsman.
Täiskasvanute tööelu mõjutab lapsi
Tuomas Kurttila rääkis ka sellest, et see, kuidas täiskasvanud toime tulevad ja millises maailmas nad elavad, mõjutab lapsi väga palju. Lapsed näevad ja märkavad väga hästi seda, kuidas suudavad täiskasvanud oma asju organiseerida, kuidas tulevad rahaliselt toime ja mida igapäevaselt teevad.
Kurttila nentis, et vanemate hea sissetulek ei kindlusta lapsele veel head elu, kuna vanemad võivad kodus olla üsna väsinud ja tülpinud. See mõjutab aga seda, kas laps saab kodust piisavalt tuge või mitte. Umbes 70 protsenti 8. ja 9. klassi noortest on Kurttila sõnul öelnud, et täiskasvanud ei reageeri kiusamisele piisavalt palju. «Täiskasvanute töökeskkonnas ei tuleks selline asi kõne allagi, kuid koolides seda talutakse,» lausus ta.