Kätlin Konstabel: kaalul on rohkem kui elu

Foto: SCANPIX

Kõik otsivad ja ostavad praegu jõulukinke. Stressavad, üritavad pidutseda ja seegi on paras stressamine, sest pidusid on teinekord nii palju. Paljud vanemad mõtlevad laste kinginimekirja peale ja mõni üritab seda suunata – et kingid ikka taskukohased ja mõistlikud oleksid.

Ma pakun aga välja ühe kingituse, mida lastele teha ja mida enamik neist ilmselt jõuluvana jaoks kirja ei pane. See on lastele kasulik, arendav ja kasutatav erinevas vanuses.

Ja nimelt: hakake elama nii, nagu te tahaks, et teie lapsed tulevikus elaks. Käituge nii, nagu soovite, et teie laps suurena käituks. Alustage kohe täna.

Oma lastele eeskujuks olemine – see on nii tavaline ja kulunud väljend. Nii kulunud, et ega me ju väga tihti mõtle selle sisu peale. Mõnigi ema või isa teinekord kasutab seda  lapsega suheldes etteheitena: «Vaata, kuidas mina koolis õppisin» Või: «Minu tuba küll kunagi nii sassis polnud.» Aga kui tihti me vaatame oma elu peale ja mõtleme – kas ma sooviks, et mu laps toimiks samuti?

Ei, see ei tähenda, et kujutlete oma last tulevikus elavat lossis ja marsite nüüd esimesse ettejuhtuvasse sisse ja välida kolida ei kavatse. See ei tähenda asju. Küll aga võib tähendada omadusi, oskusi ja käitumisviise, mis võivad viia lossides elamiseni.

Tee soovid kohe teoks

Teie soov on, et lapsel oleks ettevõtlikkust ja tegutsemistahet? Võtke ise jalad kõhu alt välja, viige plaani võetud uusaastalubadused ellu. Alustage juba täna, mille poolest aastavahetusunine 1. jaanuari parem päev on?

Tahate, et lapsel oleks eneseväärikust? Mõelge enda sirge või kõvera selja peale, tehke korrektiivid.

Te ei taha, et teie laps täiskasvanuna oleks roppsuu? Vaadake oma sõnavara ja igapäevane keelekasutus üle.

Soovite, et laps oleks hooliv, teistega arvestav, südamlik? Küsige lähedastelt, kui hoolivaks ja südamlikuks nad teid peavad ja mida saaksite nende heaks veel teha.

Te soovite, et teie laps teeks tulevikus tööd, mis talle rõõmu pakuks ja elaks koos kaaslasega, keda ta usaldab ja armastab? Näidake ette, kuidas see käib – vaadake töö juures peeglisse, kas teie silmad säravad.

Vaadake oma südamesse, kas seal on usaldust ja armastust oma kaaslase vastu? Tahate, et laps oleks tulevikus õnnelik? Kui saate aru, et ise väga ei ole, siis võtke midagi ette – aasta, kümme või paarkümmend järgnevat vindumist või elu, mida mida lihtsalt täis tiksutakse ja talutakse, need lapsele õnnelik olemise kunsti just ei õpeta.

Ummikteelt välja

Lihtsad asjad on need kõik, väga lihtsad. Aga lapsed ju õpivad meie pealt just neid lihtsaid asju. Kui me kodus peame neile jutlusi sõbralikkusest ja lubaduste olulisusest , aga ise oleme kurjad ning meie tänased lubadused on ainult kenad sõnad, siis mida õpib laps? Et kaunis jutt loeb, tegu pole tähtis. Laste juures selline suhtumine meile ei meeldi, ega? Aga laps mõtleb, et vanemad teevad ja elavad sedasi, vanemad on kõige olulisemad, targad, kogenud, nemad teavad – just nii maailmas asjad käivad.

Ma tean, mida paljud nüüd mõtlevad. Et mind on vorminud ja minu tegusid mõjutanud nii- ja naasugused halvad olud. Et minu lapsel saab olema teisiti, paremini ja ta on ise ka nii nutikas – mina enam ei oska ega suuda midagi muuta. Küll laps saab paremini hakkama, tahaks loota?

Jah, tõesti tihti püüavadki lapsed valida teist teed – siis, kui nad on näinud, et vanemate harjunud maailmas toimetada neid üleni ummikusse on viinud. Aga enne seda, väiksena ja natuke suuremana, õpib laps, et see ummiktee ongi õige. Et nii peabki. Lahtimurdmine kallite inimeste elamise viisist saab talle olema raske ja valus. Väga-väga valus. Võibolla ei peaks oma lastele siis sellist valu pakkuma? Kui ise ja üksi ei jaksa elus muutusi teha, leida abilisi, kes toetaks ja ergutaks.

Lõpuks on kaalul ju rohkem kui üks elu – mitmete inimeste elu.