«See võib olla võimas plahvatus, kui inimene on aastaid rabelenud, teinud pikki tööpäevi ja siis ühel hetkel küsib - mille nimel? Ja vastust ei ole, inimene ei oska sellele vastata,» märkis ta.
Tomingas selgitas, et mõtleb sellest rääkides inimest, kes ei tegele elu pärisasjadega, vaid näiliste väärtuste tagaajamisega.
Kui inimene ei viibi kohal üheski hetkes, siis ta ei ole naise sõnul elanud: «Kui on ilus päikeseloojang, aga sa mõtled samal ajal millelegi muule, siis sa ei olegi päikeseloojangut näinud. Aga kui ei tulegi järgmist?»
Lisaks märkis Tomingas, et ta ei usu juhustesse, vaid saatusesse - esiteks on see tema sõnul väga selge asi, mida me siia maailma tegema tuleme, teiseks on aga elutee täis märke ning on tore, kui neid lugeda oskad.