Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Ära nii tee: kümme väga halba abieluettepanekut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kes meist poleks näinud filme või videoid maailma kõige romantilisematest abieluettepanekutest, mis on vahel ka parajad pisarakiskujad. Ent kõik abieluettepanekud pole sugugi nii ilusad ja kadestamisväärsed.

Redditi keskkonnas on paljud jaganud lugusid sellest, kuidas ei tohiks kindlasti kallima kätt paluda. Loe ja jäta meelde, et nii ei tasu teha.

1. «Üks mees ostis oma kallimale sünnipäevaks suure teemantsõrmuse. Tal polnud plaanis naise kätt paluda, ta lihtsalt ostis talle sünnipäevakingituse. Naine avas selle ja ütles: «Oh, sind rumalukest! Muidugi ma olen nõus!» Selle asemel, et naisele tõtt rääkida, mängis mees kaasa. See suhe ei kestnud kuigi kaua.»

2. «Üks noormees tahtis oma kallima kätt paluda Disney maailmas. See on Ameerikas üsna levinud, tavaliselt tehakse seda suure valge lossi ees, kaasatakse ka Disney maailma töötajad ja tehakse sellest väga eriline sündmus. Aga see mees mõtles, et palju lahedam oleks abieluettepanek teha Ameerika mägedes, täpselt enne seda, kui väike rongike kihutab mäest alla ja vett pritsib. Muidugi ta pillas sõrmuse maha.»

3. «Mu naine on mulle öelnud, et see, kuidas ma tema kätt palusin, oli väga traumeeriv kogemus ja ta oleks tahtnud teistsugust abieluettepanekut. Ta oli sel ajal kuuendat kuud rase. Elasime meie esimeses ühises kodus ja valmistusime laadale minema (ma ei oska hetkel öelda, miks ma tema kätt hoopis laadal ei palunud).

Ma ütlesin naisele, et me peame rääkima. Ta istus diivanile ja ma hakkasin talle rääkima, et meie suhte juures häirib mind üks asi ja «minu arvates on ainult üks võimalus, kuidas seda probleemi lahendada». Seejärel palusin ma tema kätt. Naine oli veendunud, et ma tahan meie suhte lõpetada ja jätan ta rasedana maha. Ta puhkes nutma ja lõpuks lõi mind, seejärel andis oma nõusoleku. Mul on temaga väga vedanud, ma lihtsalt oleksin pidanud kuidagi ilusamini ta kätt paluma.»

4. «Korralda oma kallimale uhke kohting koos õhtusöögiga kallis restoranis. Umbes poole õhtusöögi ajal teeskle, et sul lõhkes ajus veresoon. Vaju põrandale ja näitle, et sul on väga halb olla. Kõrvallauas võiks olla mõni «arst» või «õde», kes sulle appi tõttaks. Meditsiinitöötaja peaks su särgi eest lahti rebima ja paljastama su rinnal oleva kirja: «Kas sa abiellud minuga?» Seejärel tuleks taskust sõrmus välja võtta ja öelda: «Kallis, ma ei suuda ilma sinuta elada.»

5. «Mu isa palus mu ema kätt üsna suvalisel moel. Isa: «Mis sa arvad, kui palju sa suudad septembriks kaalust alla võtta?» Ema: «Mis mõttes?» Isa: «Ma mõtlesin, et me võiksime siis pulmad teha.» Ta on tuntud selle poolest, et pole kuigi taktitundeline.»

6. «Mu isa lähenes asjale üsna halvasti. Ta pidi emale (mootorrattaga) tööle järele minema ja jäi hiljaks. Ema sai vihaseks ja näägutas isa kallal terve tee. Kui nad koju jõudsid, oli isa ka üsna pahaseks saanud ja ütles: «Tahad teada, miks ma hiljaks jäin? Säh!» Ta viskas emale sõrmusekarbi. Ta oli hiljaks jäänud, sest oli sõrmust valimas. Ma sain teada sellest siis, kui rääkisin vanematele, et kavatsen oma tüdruku kätt paluda. Nad ütlesid, et isalt ei tasuks eeskuju võtta.»

7. «Ma tegin naisele abieluettepaneku politsei abil. Politsei pidas ta kinni ja talle teatati, et teda süüdistatakse varguses. Naine muutus väga närviliseks, mille peale tõmbas politseinik minu foto välja ja ütles: «Sa varastasid selle mehe südame.» Seejärel tulin ma politseiautost välja ja langesin ühele põlvele. Naisele see meeldis.»

8. «Olime kontserdil ja ma olin juua täis. Tegin kahest klaasikillust mingit moodi sõrmuse ja palusin oma tüdruku kätt. Ta oli nõus. Ma mõistsin, et tegin ilmselt oma elu suurima vea.»

9. «Mu endine kallim pettis mind, me läksime lahku, rääkisime pikalt ja otsustasime, et proovime uuesti. Me olime varem kaks aastat koos olnud ja lahus olime vaid nädala. Ma keeldusin temaga vahekorras olemast, sest ma tahtsin, et ta teeks suguhaiguste testi. Ma ei arvanud, et tal tegelikult võiks mingi haigus olla, aga tuli välja, et oli. Ja veel ravimatu. Kui ta rääkis mulle sellest, puhkesin ma nutma. Ma ütlesin midagi sellist, et «kui ma ka selle sain, siis ma olen teiste jaoks rikutud.» Tema vastas selle peale: «Aga kui sul on ka see suguhaigus, kas sa tahad äkki abielluda?»

10. «Mu abikaasa tegi mulle ettepaneku pärast seda, kui olime kanepit teinud ja seksinud. Ma olin nõus, aga hiljem ta väitis, et ei mäletanud sellest midagi. Me abiellusime ikkagi.»

Tagasi üles