/nginx/o/2015/12/01/4757055t1hf870.jpg)
USAs tehtud uuringud on tõestanud, kui paljud alla 18-aastaste laste vanematest kogevad iga päev stressi. Enam kui pooled alaealiste laste vanema test on tunnistanud, et neil on raske leida tasakaalu kohustuste, töö ja pereelu vahel.
Kolme tüüpi lapsevanemad, kes võivad olla kibestunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peredega tööd teinud terapeudid võivad kinnitada, et mõned lapsevanemad on tegelikult rohkem kibestunud, kui nad tunnistavad oma pereliikmetele või sõpradele. Millised lapsevanemad võivad olla kõige rohkem kibestunud? Psychology Today tõi välja kolm näidet.
1. Vanemad, kes puutusid nooruses kokku hoolimatuse, vägivalla või konfliktidega
Kas sa suudaksid olla õnnelik ja rahuldada kõiki oma lapse soove, kui sinu enda emotsionaalsed vajadused jäid lapsena rahuldamata? Terapeutidele on see väga tuttav teema, et vanemad võrdlevad laste kogemusi enda kogemustega. «Mu pojal pole aimugi, kui hea elu tal on,» ütles üks ema ja kirjeldas, kuidas tema enda vanemad ei pööranud talle tähelepanu ning kritiseerisid teda. Mõned lapsevanemad tunnevad kibestumist just sellepärast, et neil endil jäi lapsepõlves millestki puudu ja nad on siiani seetõttu pahased. Nad võivad isegi oma last kadestada, kuna tema lapsepõlv on helgem kui nende oma.
2. Vanemad, kelle lastel on käitumisraskused või vaimsed häired
See, milline lapsevanem sa oled, sõltub paljuski sellest, milline on su laps. Kui sa oled õnnelik ja positiivne lapsevanem, siis ilmselt pole sul lapse kasvatamisega palju probleeme. Aga kui laps hakkab sulle pidevalt vastu või on vihane, tal võib olla tähelepanuvajadus, mõni autismi vorm või muu vaimne probleem, siis see muudab lapse kasvatamise palju keerulisemaks. Sellised vanemad võivad kõige süngematel hetkedel oma lastest küll hoolida, kuid sisimas mõelda, et ilma lapseta oleks kergem. Ühiskonnas ei pöörata kuigi sageli tähelepanu lapsevanematele, kelle võsukestel on vaimseid häireid, ega räägita sellest, et neil vanematel on teistest raskem. Vahel võib tähelepanuvajaduse käes vaevleva lapse vanem kuulda, et seda probleemi esineb peaaegu kõigil lastel ja see pole üldse «päris». Selline vastukaja või probleemide pisendamine suurendab aga lapsevanemate kibestumist.
3. Vanemad, kes saavad teistel vähe abi või tuge
Mida rohkem on sul sotsiaalset tuge, seda nauditavam on lapsi kasvatada; mida vähem sind toetatakse, seda rohkem kibestumist võid tunda. Mõnel lapsevanemal on suur perekond, kelle peale ta saab alati loota, mõni lapsevanem on aga üksi. Üksinda on last raskem kasvatada ja suureneb üksindustundest tekkiv kurbus. Neil vanematel pole piisavalt ressursse ega energiat, et leida omale rohkem tuge.
Mida tasuks meeles pidada?
Iga lapsevanem peaks meeles pidama, et laste kasvatamine võib olla väga keeruline ülesanne. Vanemad saavad ise ka teisi vanemaid aidata: positiivsemad lapsevanemad, kel on endal kergem, võiksid abiks olla neile, kel on raskem toime tulla. Kui näed, et naabrinaisel on näiteks keeruline poega kasvatada, paku talle oma abi. Vanemad, kes tunnevad iga päev, et nende õlgadel on suur stressikoorem, võiksid otsida abi mõnelt terapeudilt. See aitaks neil end tühjaks laadida ja vähemaks ka üksindustunnet. Oluline on see, et vanemad räägiksid oma tunnetest ega pelgaks abi otsida.