Piret Suitsu: kiirest hõlptulust ei tasu vaimustuda

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu soovitab võrkturundusega liitumisel pöörata tähelepanu mitmetele asjaoludele alates valmisolekust aktiivselt müügiga tegeleda ja lõpetades teenitava tulu mõjuga riiklikele toetustele -  näiteks vanema- ja töötukindlustushüvitisele.

Piret Suitsu kommentaar:

Esmalt ei tohiks sattuda liigsesse vaimustusse kiirest hõlptulust, mida värbajad liitujatele sageli lubavad. Sageli eeldab skeemiga liitumine esmalt märkimisväärseid väljaminekuid – maksta tuleb liitumistasu või osta välja hulk tooteid, mille abil oma müügitööd alustada. Sellistel otstarvetel kuluvad summad ulatuvad tihti tuhandetesse kroonidesse.

Lisaks tuleb arvestada müügikohtumisteks kuluva ajaga, aga näiteks ka transpordikuludega, mis potentsiaalsete kuulajateni jõudiseks tuleb teha.

Võrkturundus on oma loomult ettevõtlus

Meeles tuleks pidada seda, et võrkturundus on oma loomult ettevõtlus, mis sageli eeldab ka mingi toote või teenuse aktiivset müümist. Seega tasuks endalt ausalt küsida:

• Kas ma olen valmis ja võimeline kulutama oma vaba aega ja raha sellele, et veenda teisi inimesi skeemiga liituma ning samuti edaspidi tooteid-teenuseid müüma?
• Kuidas selline tegevus võiks mõjutada minu sõbrasuhteid?
• Kes päeva lõpuks tooteid müüma hakkab ja tulu teenima, kui kõik müüjate värbamisega tegelevad?

Võrkturundus on oma olemuselt püramiidikujuline, kus nii-öelda ülalpool, skeemi alguse poole liitunud teenivad lisaraha nende pealt, kes hiljem liituvad ja omakorda uusi liitujaid otsivad.

Seega on sellisel moel suure raha teenijad enamasti üsna aktiivsed, suure tutvusringkonnaga ja hea suuvärgiga müügitöötajad. Paraku ei iseloomusta see mite kõiki võrkturundusskeemidega liitunuid, seega võivad paljud avastada, et liitudes tehtud suure investeeringu tagasi teenimine võib osutuda ootamatult raskeks.

Paljude skeemide puhul eeldatakse ka seda, et liitunu ise ostab teatud regulaarsusega firma tooteid – see tähendab omakorda lisakulu asjadele või teenustele, mida te võib-olla muidu üldse ei ostakski.

Enne liitumist tuleb läbi mõelda ka see, kuidas teenitud tulu käsutada. Paraku pole elu päris nii lihtne, et võrkturundustulu saaks täiel määral enda tarbeks kasutada – arvestada tuleb ka maksudega. Enamik võrkturundusettevõtteid ootab liitujatelt enda registreerimist FIEna või ettevõtte asutamist. Mõlemal juhul tuleb aga arvestada ka riigimaksudega.

Ettevõtlustulu mõjutab riiklikke toetuste saamist

Lisaks peavad riiklike toetuste-hüvitiste saajad arvestama ettevõtlustulu teenimise mõjuga toetustele. Vanemahüvitist ei mõjuta ettevõtlustulu teenimine juhul, kui tulu saadakse dividendidena, mis pole sotsiaalmaksuga maksustatavad.

Kui aga FIEna lisatulu teeniv võrkturundaja on aasta jooksul teeninud enam, kui seadus vanemahüvitise saamise perioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat lisatulu teenida lubab, võib teda peale tuludeklaratsiooni esitamist tabada ebameeldiv üllatus – riik võib asuda temalt tagasi nõudma väiksemat või suuremat osa saadud vanemahüvitisest.

Töötuskindlustushüvitist ei mõjuta samuti dividendide saamine, küll aga FIEna tegutsema asumine. Nimelt arvatakse FIEks registreerunu töötute hulgast maha ning hüvitisele või toetusele tal enam õigust ei ole.

Ka pole näiteks palgatööst ilma jäänud FIEna tegutseval võrkturundajal võimalust end üldse töötuna arvele võttagi. Toimetulekutoetuse ja töötutoetuse saajatel tuleb arvestada, et regulaarne ettevõtlustulu vähendab toetuste saamise võimalust või kaotab selle sootuks.