Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Riigikogu analüüsib, kuidas paremini kaitsta lapsest ohvrit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Riigikogus moodustatud lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma initsiatiivil analüüsitakse, kas praegune seadusandlus ja menetlemise kord kaitseb piisavalt lähisuhtevägivalla lapsest ohvrit.

«Lähisuhtevägivalla kuritegusid on väga keeruline menetleda, kuna osapooled on üksteisega emotsionaalselt ja tihtipeale ka materiaalselt seotud, kuid eriti keerulised on juhtumid, mille osapooleks on laps,» ütles Riigikogu toetusrühma esimees Liina Kersna.

Vägivallaohvritest laste aitamisele spetsialiseerunud lastepsühhiaatrid on hinnanud, et praegune kord vajaks uuendamist: kui ülekuulamisel tuleb ka väikelapsest ohvrile selgitada, et tal on õigus ütlustest keelduda, siis see võib lukustada laste suud igaveseks.

Ta tõi näiteks kahetsusväärse juhtumi, kus oktoobri lõpus mõistis Riigikohus oma 4-aastast tütart seksuaalselt kuritarvitanud mehe õigeks. Põhjuseks see, et videosalvestuse põhjal ei selgitatud ülekuulamisel lapsele tema õigust mitte anda ütlusi oma lähedase isiku – konkreetsel juhul siis isa vastu – ja et ta on kohustatud andma tõeseid ütlusi.

«Vägivallatsejad on reeglina väga osavad manipulaatorid. Tihtipeale on nad võtnud lapselt vaikimisvande, mida murdes juhtub lapse jaoks midagi hirmsat – kas lubatakse ema tappa või ähvardatakse, et isa läheb sel juhul külma vangikongi, kus talle ei anta isegi süüa,» selgitas Kersna, kelle sõnul tunnevad seetõttu lapsed end süüdi ja toimunus vastutavana.

«See on kujuteldamatult suur ja ebaõiglane koorem väikese inimese õlgadel,» arvas Kersna, kelle sõnul on laste vastu suunatud seksuaalvägivalla kuritegude puhul reeglina vaid üks võimalik süüdistav tunnistaja – laps. Selleks, et alaealise huvid oleksid menetluse käigus kaitstud, on täiendavalt koolitatud nii uurijaid, prokuröre kui ka kohtunikke.

Toetusrühma aseesimehe Andres Anvelti hinnangul on Riigikogu liikmetel kohustus jälgida laste kaitsega seotud seadusandluse toimimist praktikas ja vajadusel seadusi ka kaasajastada.

«Selle koosseisu üheks väljakutseks on ratifitseerida naiste- ja perevägivalla vastane Istanbuli konventsioon, mis paneb meie riigile rea kohustusi, et tagada laste kui võimalike vägivallaohvrite täiendavaks kaitseks kriminaalmenetluses, aga ka vägivallaohvrite sotsiaalse tugisüsteemi rajamiseks,» ütles Anvelt.

Toetusrühm arutab võimalikku seadusemuudatust riigiprokuratuuri, justiits- ja sotsiaalministeeriumi ametnikega ning teiste seotud osapooltega. «Igal juhul peab riik konkreetset last ja tema ema toetama ning tegutsema selle nimel, et selliseid juhtumeid edaspidi ennetada,» märkis Kersna.

Lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma kuuluvad 15 liiget: Liina Kersna, Andres Anvelt, Yoko Alender, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Jüri Jaanson, Johannes Kert, Aivar Kokk, Kalle Laanet, Lauri Luik, Jaanus Marrandi, Ivari Padar, Mihkel Raud, Keit Pentus-Rosimannus ja Tanel Talve.

Tagasi üles