Minister Tsahkna: igal naisel ja tütarlapsel on õigus turvalisele ja vägivallavabale elule

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Tsahkna
Margus Tsahkna Foto: Tiit Mõtus

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul pööratakse kogu maailmas iga aastaga aina enam tähelepanu naistevastase vägivalla teemale. 

«Ka meie riik on naistevastase ja perevägivalla tõkestamiseks astunud jõulisi samme, seda nii naiste tugikeskuste tegevust ja tugitelefoni 1492 toimimist rahaliselt toetades, naistevastase vägivalla tõkestamise võrgustikke tugevdades, spetsialiste koolitades kui ka rahvusvahelist koostööd arendades,» rõhutas Tsahkna tänasel rahvusvahelise naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval.

«Naistevastane vägivald puudutab meist igaühte, kaasarvatud mehi, sest kõigil meil on emad, õed, tütred, sõbrannad, keda taoline vägivald teoreetiliselt tabada võib. Igaühel neist on õigus turvalisele ja vägivallavabale elule. Vägivallale tuleb reageerida ja seda mitmel tasandil ning mitmes ühiskonna sektoris üheaegselt, sest naistevastase vägivalla ohvrite ja laste kaitse on riigi jaoks oluline prioriteet,» ütles minister.

Sotsiaalministeerium on valmistanud ette ohvriabi seaduse muudatuse, mis kirjeldab naiste tugikeskuse kompleksteenuse sisu ja selle korraldamist ning on tulevikus teenuse osutamise ja jätkusuutliku rahastamise aluseks. Naiste tugikeskuste teenuste riiklik rahastamine on ka iga aastaga suurenenud. Tänavu toetab Sotsiaalministeerium 14 naiste tugikeskuse tegevust poole miljoni euroga ning järgmiseks aastaks on riigieelarvest naiste tugikeskuse kompleksteenuseks planeeritud 650 000 eurot, mis on üle kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. 

Riigi eelarvest rahastatakse samuti Sotsiaalkindlustusametis osutatavaid ohvriabi teenuseid. Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad infot abi saamise võimaluste kohta, abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega. «Igal inimesel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, on võimalik saada ohvriabist nõustamist sõltumata sellest, kas vägivalda kasutanud inimene on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus,» lausus minister Tsahkna.

Samuti toetab Sotsiaalministeerium rahaliselt ka üleriigilise abitelefoni 1492 toimimist. Tasuta abitelefonile helistades saavad vaimset, füüsilist, seksuaalset ja majanduslikku vägivalda kogenud naised ööpäevaringselt kriisiabi, nõustamist ning informatsiooni vastavasisulisest seadusandlusest ja abi saamise võimalustest üle Eesti. Naistevastase vägivalla ohvrid ja nende lähedased leiavad naiste tugikeskuste kontaktandmed ning infot ja käitumisjuhiseid, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla, ka Eesti Naiste Varjupaikade Liidu veebilehelt www.naisteliin.ee.

Koostöös Norra Terviseametiga viib Sotsiaalministeerium ellu ka Norra toetuste programmi «Kodune ja sooline vägivald», mille eesmärgiks on soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamine.

2014. aasta statistika kohaselt pöördus naiste tugikeskustesse 1617 naist ja 186 nendega kaasas olnud last. Koos telefonikõnedega oli pöördumisi 2096. Politsei- ja Piirivalveamet registreeris üleriigiliselt keskmiselt 32 ja pühade ajal 40 perevägivalla juhtumit ööpäevas ja Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond tegeles samal aastal 3013 perevägivalla juhtumiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles