Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Miks tasuks enda nime guugeldada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

Võib tunduda, et vaid väga enesekesksed inimesed võtavad vaevaks oma nime guugeldada. Aga kuna kolmandik kahekümnendates eluaastates noortest on veendunud, et ka internetis tuleb endast teatud kuvand luua, tasub hoida silma peal sellel, mida keegi kusagil võib sinu kohta kirjutada.

Veebileht Domani.ME korraldas küsitluse, millest selgus, et vaid vähesed inimesed jälgivad, mida nende kohta internetiavarustes kirjutatakse. Samas tunnistasid umbes pooled küsitluses osalenud noortest, et nad muretsevad, et internetis neist loodud kuvand võib neid negatiivselt mõjutada – ja neil võib olla õigus, kirjutab Glamour.

Märkimisväärne hulk noori on avastanud, et nende kohta leidub internetis infot, mis võib nende mainet rikkuda. 42 protsenti vastanutest tunnistas, et nemad on muutnud oma arvamust mõnest inimesest tuginedes sellele, mida nad on tema kohta internetist leidnud. Ka tööandjad võivad tööle kandideerijate nimesid guugeldada ja jätta palkamata inimese, kelle kohta võib leida küsitava väärtusega infot.

53 protsenti vastanutest ütles, et ei jälgi aktiivselt seda, millist infot on nende kohta internetis. Muide, eelnevate küsitlustega on kindlaks tehtud, et umbes 60 protsenti inimestest pole kunagi ennast guugeldanud. Need, kes on oma nime otsingumootorisse pannud, on seda teinud keskmiselt korra aastas. 

«Enam kui kolm miljardit inimest kasutavad iga päev internetti,» märkis Domain.ME tegevjuht Predrag Lesic. «Internetis leiduv info loob igast inimesest digitaalse portree, mida võivad kõik teised igal hetkel hinnata. Internet on üha populaarsemaks muutuv tööriist esmamulje loomiseks – seda nii isiklikus kui tööalases plaanis. Meie küsitlus tõestas, et paljud inimesed peaksid rohkem süvenema sellesse, mida võib internetist leida.»

Tagasi üles