Hooajaline depressioon ehk sügismasendus on levinum häire, kui me ehk arvata oskame. Eestis on suurim «süüdlane» pime aeg, mis mõjutab meie bioloogilist kella ning inimesed tunnevad end pidevalt väsinuna, langeb ka meeleolu. Suurim risk hooajalisse depressiooni haigestuda on 20-40aastastel naistel ning sügismasenduse põdejatest on 60-90 protsenti just naised.
Viis olulist fakti sügismasenduse kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Higher Perspective toob välja viis olulist fakti hooajalise depressiooni kohta.
- See ei ole naljaasi. Hooajaline depressioon ei ole kellegi halva tuju põhjust. «Ilm on kehv, seega on ka ülemus täna eriliselt loll.» Nii see asi ei tööta. Depressioon on tõeline ja avaldub erinevate sümptomitena. Selle üle ei maksa nalja visata, tegemist on tõsise tervisehäirega.
- Asi ei ole halvas ilmas. Sageli on sügismasendus lihtsalt tsükliline häire, mis käib koos «tavalise» depressiooni või suisa bipolaarse häirega.
- Hooajaline depressioon on ravitav. Parimaks raviks peetakse valgusteraapiat. Kunstliku päevavalguse pakkumisega saab korrastada bioloogilist kella ja soodustada mõnuhormoonide teket. Lisaks valgusteraapiale võib olla vaja ka muid teraapiavorme.
- Sügismasendus on kurnav. Depressioon on palju rohkemat kui lihtsalt end kurvana tundmine. See võib olla kurnav. Isegi kõige igapäevasemad ja lihtsamad ülesanded võivad tunduda ületamatult keerulised.
- Seda häiret tuleb võtta tõsiselt. On oluline suhtuda sügismasendusse sama tõsiselt kui igasse teise vaimse tervise probleemi, sest tegemist ongi tõsise häirega. See pole suvaline mure, vaid osa suuremast haigusest.