Naisteportaal Woman’s Day avaldas ühe naise kirja, kes tunnistas, et tema libiido on pärast mõlema lapse sündi langenud. Kuna ta ei tahtnud, et mees tema madala sugutungi tõttu kannataks, lubas ta mehel olla vahekorras teiste naistega.
Naine kirjutab: ma ei naudi seksi, seega andsin mehele vabad käed
Kaks aastat pärast noorema lapse sündi ei saa vist madalat libiidot enam sünnituse süüks ajada. Ma olen lasknud oma hormoone kontrollida ja kõik testid on alati korras olnud. Mulle tundub, et probleem on pigem psühholoogiline. Ma ei mõtle seksile peaaegu kunagi. Ma mõtlen lastele, nende tegemistele, tööle, abikaasa tööle, õhtusöögi valmistamisele, kodu koristamisele – ja alles siis võib-olla seksile oma kaasaga. Või üldse seksile, mitte konkreetselt seksile minu mehega (ma tean inimesi, kes on pühendunud suhtes, kuid unistavad teistest partneritest).
Ma ei erutu eriti. Minu «seksinupp» tundub sageli olevat kinni kiilunud. Välja arvatud ovulatsiooni ajal. Ovulatsiooni ajal olen ma igati õiges tujus. Mulle annab lootust see, et vähemalt selgi ajal tunnen ma seksi vastu huvi. Aga lootusest jääb mu mehele väheks.
Ta januneb seksi järele. Kui ta läheb minu ovulatsiooni ajal ärireisile, siis on jama. Järgmine kord, mil ma olen vahekorrast huvitatud, võib olla alles kuu aja pärast. Ja mu abikaasa on väga selgelt märku andnud, et ta pole sellega rahul.
«Kui sa armastaksid mind, siis sa teeksid seda minu heaks.»
«Me oleme abielus, see on normaalne, et me seksime.»
«Sa oled mu naine, kas sa ei taha mind õnnelikuks teha?»
Aga kuidas on lugu minuga? Kas mina ei pea õnnelik olema? Ja end mugavalt tundma?
Ma võiksin paljusid asju süüdistada selles, et mul on madal libiido – mulle ei mõju kuigi erutavalt see, kui meie väiksed lapsed ronivad mu otsas ja oksendavad mu peale. Ma olen väsinud (milline lapsevanem poleks?). Töö tekitab stressi. Ma mõtlen palju majapidamistöödele. Ma vihkan oma sünnitusjärgset keha. Ma ei taha end raseerida… jälle.
Vahet pole, mis on põhjuseks, ma ei kavatse teha midagi, mida ma teha ei taha. Ma ei lepi oma abikaasaga kindlaid seksiaegu kokku lihtsalt seetõttu, et seksuoloogid soovitavad seda teha. Ma olen üritanud vahekorras olla siis, kui ma pole parajasti õiges meeleolus, ja see oli kohutav. Ma polnud üldse kiimas. Ma olin tüdinud ja see muutis kogu asja hullemaks. Selleks, et olukorrast pääseda, lähenesin ma asjale loominguliselt. Ma lubasin mehel teha seda, mida ta ise tahab. Ma lubasin tal olla vahekorras sellega, kellega soovib. Avatud abielu pole minu silmis ideaalne variant, kuid lahutus on veelgi hullem.
Inimesed kipuvad arvama, et kui paarisuhtest puudub seks, siis lõpeb asi lahutusega. Ma pole sellega nõus. Me jagame abikaasaga väga palju häid asju. Meie suhe ja pere ei tugine sellel, kas ja kui tihti me seksime. Kui ta peab kohtuma kellegi teisega, et olla õnnelik või jääda minu kõrvale, siis ma luban tal seda teha.
Ennekõike oleme pereliikmed ja sõbrad. See, et me oleme ka armastajad, on teisejärguline. Minu jaoks on lapsed mehest olulisemad. Ma ei hooli kohustuslikest kohtinguõhtutest. Me kasvatame abituid elusolendeid, kes on ALATI minu jaoks esikohal. Ma olen võtnud plaani, et meie suhe peaks kestma veel kaua aega. Ma tahan abikaasaga koos käia laste üritustel. Ma tahan, et me näeksime koos, kuidas meie lapsed kooli lõpetavad. Ma tahan välja mõelda, kuidas seksiprobleemi lahendada, et me saaksime veel pikalt koos olla.
Ma ei hooli sellest, et lahendused sellele probleemile võivad olla ebatavalised ja paljud ei pruugi neid aktsepteerida. Ma ei hooli sellest, et minult võidakse küsida: «Miks te üldse koos olete, kui sa lubad abikaasal end petta? Mis on selle abielu mõte?» Abielu võib iga inimese jaoks erinevaid asju tähendada. Mehed ja naised, naised ja naised, lastega või ilma, elades koos või eraldi, avatud või kinnises suhtes. Iga inimene saab valida, mis just tema jaoks kõige paremini toimib.
Muidugi mind häirib see, et ma ei taha seksida. Selle teadmisega elamine pole lihtne. See on eriti raske inimesele, kes on kasvanud teadmisega, et seks on ainuke viis, kuidas partnerid saavad intiimse suhte luua. Ma olen õppinud, et see ei vasta tõele. Ma loodan, et mu abikaasa õpib seda ka. Seniks aga on tal luba käituda oma soovide järgi.
Minu teada pole ta veel kellegi võõraga vahekorras olnud. Ta ütles, et ootab, kuni mina olen tema jaoks valmis.