/nginx/o/2015/11/20/4717775t1h0446.jpg)
Lavastuse «sugu: N» meeskond tundis puudust kvaliteetsest naisteajakirjast ja andis selle ise välja.
Naised tegid endale ise naisteajakirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirja «sugu: N» taga on järgmisel nädalal esietenduva samanimelise lavastuse meeskond, kes on naisteajakirjandusega kokku puutunud nii lugejate kui ka kaanenägude rollis.
«Nii nagu me tahtsime teha lavastust naistest, et rääkida sellest, millest me päriselt ka tahame rääkida, tahtsime välja anda ka ajakirja, mida me päriselt ka tahaks lugeda – mis oleks sisukas ja annaks tootereklaamide arvelt rohkem ruumi nendele inimestele, keda ajakirjas avame,» ütles lavastuses osalev näitleja Mari-Liis Lill. «Ja lisaks tahtsime, et ajakiri oleks esteetiliselt teos omaette.»
Ajakirjas vaatlevad eri valdkondade eksperdid ühiskonda läbi soolisuse prisma, aidates ära tunda stereotüüpe, mis nii naisi kui mehi juba sünnist saati kammitsevad. Räägitakse muuhulgas naistest, kes on tegijad avalikus elus, ja meestest, kes pühendavad end perele.
«Me käsitleme naiseks olemist laiemalt kui ilus-kole skaala,» lisas ajakirja üks toimetajaid Maria Lee Liivak. «Tõukudes eelkõige inimõigustest ja inimlik-eetiliselt platvormilt, pakume mõtlemismõnu ja julgustame inimesi jääma iseendaks. Kuna koostasime ajakirja õhinapõhiselt, oli meil võimalus reklaamiandjatest sõltumatuteks teemakäsitlusteks ja eluterveks kriitilisuseks.»
«sugu: N» jõuab müüki täna, 20. novembril Lehepunkti müügikohtadesse. Samuti on ajakiri müügil lavastuse «sugu: N» etenduste eel Vabal Laval.
Lavastus «sugu: N» esietendub 25. novembril kell 19 Vabal Laval Telliskivi Loomelinnakus. Lavastuses astuvad üles Evelin Võigemast, Hilje Murel, Mari-Liis Lill ja Ursula Ratasepp.
Ajakirja esimeses numbris tuleb juttu Riina Raudsest ja alkoholipoliitikast, Kristi Liivast ja sellest, kuidas kommunikatsioon aitab maailma paremaks muuta ja Valli Lember-Bogatkinast läbi isiklike meenutuste. Kaasautorite hulka kuuluvad teiste hulgas Liisi Piits, kelle doktoritöö analüüsis soolisi stereotüüpe eesti keeles, Raili Marling, kes selgitab ohtlikke tendentse feminismi määratlemisel, ning Liisi Rohtung, kes väisas suvel rahvusvahelist naisnäitekirjanike konverentsil Kaplinnas. Ajakirja visuaalse poole eest on hoolt kandnud fotograaf Iris Kivisalu.