Kristina Šmigun-Vähi julgustab Eesti naisi suurelt unistama

Aasta naine 2010 Kristina Šmigun-Vähi ja Edgar Savisaar Foto: Mihkel Maripuu

Täna õhtul aasta naise tiitliga pärjatud Kristina Šmigun-Vähi on enda sõnul Eestimaa naistele eeskujuks eelkõige oma sihikindlusega, julgustades suurelt unistama ja seatud eesmärkide poole püüdlemisel lõpuni minema.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) andis täna 18. korda välja aasta naise tiitli, mis seekord läks kõigi eestlaste jaoks armastatud endisele suusasportlasele Kristina Šmigun-Vähile.

Valituks osutunud naine kuulus naiste murdmaasuusatamises maailma tippu, kuid on nüüdseks pühendunud perele ning saab varsti teist korda emaks. Samuti on tegusal naisel praegu käsil raamatu kirjutamine, mille kõrvalt leiab ta aega ka SOS Lasteküla toetada.

Teiste hulgas avaldas Šmigun-Vähile tunnustust presidendiproua Evelin Ilves, kes märkis, et tänavuse aasta naine on «suur andja» - nii perele, SOS Lastekülale kui kogu Eesti rahvale.

Auhinda vastu võttes tunnistas Šmigun-Vähi, et aasta naiseks valimine tuli tema jaoks veidi üllatavana, kuid mitte palju. Nimelt on tippsortlase elus väga palju ettevõtlikkust ja energiat vaja läinud.

Šmigun-Vähi tänas auhinda vastu võttes EENAt avaldatud usalduse ja au eest ning lubas teha kõik, et tiitli vääriline olla. Ta tänas ka end ümbritsevaid «fantastilisi» inimesi, kes on halbadel aegadel toeks olnud ja headel aegadel koos temaga rõõmustavad.

Pidulikul sündmusel edastas aasta naine 2010 lihtsa sõnumi: «Iga inimene on oma õnne sepp.» Ta kinnitas, et kui midagi tahta, siis on kõik võimalik.

Auhinnatseremooniale järgnenud intervjuus rääkis Šmigun-Vähi, et on eelkõige olnud naistele eeskujuks sihikindlusega – julgustanud Eestimaa naisi unistama suurelt ning mitte alla andma. «Isegi, kui arvatakse, et see pole naisele sobiv või sellest ei tule midagi head. Kui te südames tunnete, et see on kõige parem ja õigem, siis tuleb minna lõpuni ja mitte kuulata teisi.»

Šmigun-Vähi meenutas enda langevalt tähelt soovimise lugu, mis võiks kõiki Eesti naisi inspireerida: «Üks Eestimaa tüdruk, kes oli kunagi 8-aastane, lamas lumel – nähes langevat tähte, unistas ta olümpiavõidust ja tegi selle teoks.»

Enda usu ja katkematu energia võlgneb aasta naine enda sõnul osaliselt vanematele, kellega tal väga vedanud on ning hiljem ka toetavale abikaasale. Kõige põhilisem naise edu saladus võib olla, et unistus muutus kinnisideeks.

Šmigun-Vähi on pidanud enda elust raamatut kirjutades vaatama tagasi kõikidele langustele ja tõusudele, mis teda enam kui 20 aasta vältel tippspordis saatnud on: «Olen üles tõusnud, sõna otseses mõttes porist puhtaks pühkinud, ja jälle pea püsti oma eesmärgi suunas liikunud.» Selline tunne tekib siis, kui eesmärk on «ainus ja õige», kinnitas naine.

Endine tippsportlane arvas, et aasta naise tiitel ei muuda tema elus suurt midagi. Naise jaoks tuli tunnustus ka üllatusena, kuna kogu elu spordiga tegeledes ei jää taoliste autasude olemasolule mõtlemiseks aega. Sellegipoolest on igasugune positiivne tunnustus tema sõnul alati meeldiv.