/nginx/o/2015/11/16/4705281t1h4b3d.jpg)
Uus uuring paljastas neli erinevat suhtemustrit, mille põhjal on võimalik hinnata, kas paar jääb kokku või mitte.
Neli suhtemustrit, mis otsustavad, kas te jääte kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
The Independent vahendab Illinois’ ülikoolis tehtud uurimust, kus keskenduti sellele, kui tõsiselt paarid teineteisele pühenduvad. Varasemad sarnased uuringud on pigem jälginud suhete üksikuid aspekte, seekord aga uuriti suhet üldisemalt ning samuti suhte seost sotsiaalmeediaga. Uuringus osales 376 paari, kes polnud abielus. Osalejad olid 20. eluaastates ning nende suhe võeti luubi alla üheksa kuu vältel.
Uuringu läbiviija, professor Brian Ogolsky märkas nelja erinevat suhtetüüpi: dramaatiline, konfliktiderohke, sotsiaalselt seotud ja partnerile keskenduv. Dramaatiline grupp moodustas uuritutest 34 protsenti, nende suhe oli kõige keeriselisem ning paar veetis omavahel kõige vähem aega.
12 protsenti moodustasid konfliktiderohked paarid. Nemad tülitsesid enim, kuid nende suhe oli siiski kindlam kui dramaatiliste paaride oma.
Kolmas grupp (19 protsenti) moodustus paaridest, keda võis vaadelda kui omavahel sotsiaalselt seotuid. Nende käitumist mõjutasid väga palju sotsiaalvõrgustikes toimuv ning seal aset leidvad suhtlused.
30 protsenti paaridest olid partnerile keskendunud. Need inimesed väärtustavad oma partnerit rohkem kui ühtki teist eluaspekti, kuid seda mõjutab tugevalt koosveedetud aeg.
Ogolsky kaardistas paaride valmiduse abielluda ning märkis graafikutele punktid, millal see otsus muutus. Ta märkas, et seda mõjutasid mitmed juhtumid, näiteks eri arusaamad või tülid. Ka viidi paaride hulgas igal kuul läbi intervjuud, et nende suhtumist abiellu lahti mõtestada.
Uuring leidis, et paarid, kes kuulusid dramaatilisse gruppi, olid kõige suuremas ohus lahku minna. Sotsiaalselt seotud paare mõjutas küll väga palju suhtlusvõrgustikes toimuv, kuid samas muutus nende arusaam abielust kõige vähem ja oli stabiilseim. Kõige paremaid tulemusi näitasid aga partnerile keskendunud paarid. Nende vahel toimus enim positiivset suhtlust ning tõenäosus, et nad jäävad kokku ja ka abielluvad, oli suurim.
Teadlased järeldasid, et kui pühendumise tase regulaarselt langeb (nagu see juhtus konfliktirohkete paaride jaoks), mõjutab see pikemas perspektiivis suhet ning väheneb tõenäosus, et see lõppeb abieluga.