Miks teeb sõbranna edu kadedaks?

Foto: Vida Press

Kõik me oleme mõnikord kaaslaste hea õnne korral tundnud kerget kadedust. Aga miks, kui me tegelikult neist hoolime ega taha neile halba?

Uuringud näitavad, et kõige kadedamad ollakse nende peale, kellega meil endal on kõige rohkem ühist – ja nende ebaõnne tunnistamine võib pakkuda magusvalusat naudingut. Kuigi selle tundega just kõva häälega uhkustama ei lähe, on see tegelikult täiesti normaalne, kirjutab Greatist. 

Doktor Susanne Jonesi selgitusel tuleneb see kadedus enda võrdlemisest teistega. Jälgides sõpru, vaadatakse kriitiliselt ennast – kuidas paistan mina sõbranna välimuse, kehakaalu, sissetuleku, intelligentsi jt näitajate suhtes? Need näitajad võivad olla materiaalsed (maja, auto, uhke käekott) või psühholoogilised (sõnaosavus, hea huumorisoon jne). 

Niimoodi pidevalt ennast teisega võrreldes tekib paratamatult järgmine küsimus: miks? Miks on need näitajad meile nii olulised? Jonesi sõnul peitub vastus osaliselt evolutsioonipsühholoogias ja selles, et inimene on kogukondlik olend. «Me elame kogukondades, mitte isolatsioonis,» nendib ta. «Kogukondlik elu tähendab, et me peame kuidagi korraldama ja juhtima seda, kuidas me üksteisesse suhtume.»

Teisisõnu on soov kampa kuuluda kirjutatud meie DNA-sse ja kui me võrreldes end teistega näeme endal puudusi, võime tunda kadedust. 

Mida kadeduse vastu teha?

Psühhiaater John Sharp toonitab, et esiteks tuleb vahet teha kadedusel ja armukadedusel. Kadedus tähendab, et ihaldatakse midagi, mis on kellelgi teisel. Armukadedus aga tähendab, et on hirm kaotada midagi enda oma kellelegi teisele. «Kadedus ei ole ilmtingimata halb,» ütleb ta, et positiivse suhtumise korral saab seda enda kasuks pöörata. 

Meil kõigil on selliseid tuttavaid, kes oma edusammude, omaduste või asjadega uhkustavad. Sellesse on esialgu küll väga raske positiivselt suhtuda, kuid Sharp hoiatab, et madalate tunnete ohvriks pole samuti mõtet sattuda. «Usu endasse ja kasuta seda inspiratsiooniallikana,» soovitab ta end kokku võtta. Naerata, tee sõbrale kompliment ja anna endale aega, et oma tunnetes sulgusele jõuda. «Kui sa oled kade, küsi endalt: mis on selle asja juures täpsemalt see, mida sa endale tahaks?»

Teadlik suhtumine aitab vältida ka reaktsioone, mida võiksid hiljem kahetseda. Kui oled aru saanud, mida tegelikult tahad – olgu see reisiraha või kutse VIP-peole – saad mõelda, kuidas seda enda motiveerimiseks ära kasutada. 

Kadedust aitab leevendada ka see, kui tuletad endale meelde, mis on sinul elus head. Positiivne vaatevinkel aitab maailmapilti taastada ja toob jälle meelerahu. Võib-olla sul pole kõrge palgaga tööd, kuid sul on töö, mida sa väga armastad. Või on sul suurepärane pereelu, isegi kui tööl ei lähe miski õigesti. Mõnikord on väga palju abi juba sellest, kui endale veidi kaasa tunda ja olla tänulik selle eest, mis on hästi.

Õnneks on Jonesil ka üks hea uudis neile, kes on pidevalt kadedad. Nimelt läheb see vanemaks saades tasapisi üle, sest noored sõltuvad oma eakaaslaste saavutustest rohkem kui elukogenud inimesed. Mõtle või sellele, kui kadedaks tegi keskkoolis klassikaaslase populaarsus. Nüüd, tagantjärele mõeldes, tundub see täiesti tühine probleem. 

Lõpuks on kadedus Jonesi sõnul liiga lihtne väljapääs, sest endasse süüvimine ja enesekriitilistele küsimustele vastamine on raskem, kui kellegi teise vihkamine. Kui aga sellest üle olla, saab oma elu parandada ja see teeb meid palju õnnelikumaks. Mida enesekindlam ja endaga rahulolevam oled, seda vähem kadestad ka kedagi teist. 

Kadedus on normaalne inimlik tunne ja sa ei pea end süüdi tundma, et oled vahel veidi kade. Kasuta võimalust, et sellest midagi õppida.