Mees kirjutab: kuidas ma internetipettuse ohvriks sattusin

Foto: SCANPIX

Meile kirjutas lugeja Franz K., üritades mõista neid lollideks tembeldatud inimesi, kes on läinud n-ö Nigeeria petukirja ohvriks.

Esiteks üks näide, kui loll ma ise olen. Oli aasta 2008, suhtlesin ühes tutvumisportaalis juhuslike naistega, st anonüümsete inimestega, kes oma saadetud kirjades jätsid naisterahva mulje. Lühikese suhtlemise järel esitas mulle väidetavalt 20aastane üksikema palve: lapsele on vaja mähkmeid osta, söök on ka otsakorral, kas saan tuhat krooni laenata, kuuks ajaks?

Nüüd tuleb arvatavasti see võtmeküsimus: kas ma ikka andsin endale aru, mis toimub? Võiks öelda, et poolenisti. Raha mul oli, mõtlesin, et teen «pulli pärast» head, aga korraks käis peast läbi, et seda raha tagasi ei saa, mitte kunagi. Maksin, raha kohalejõudmist kinnitati ja tänati.

See kõik oleks jäänud unustuse hõlma, kui mul poleks tekkinud majanduslikud raskused. Otsisin välja kõik variandid, sealhulgas kõik inimesed, kes mulle miski võlgu olid ning tagasi maksta võinuks. Oma üllatuseks nägin panga väljavõttes maksekorraldust täiesti võõrale nimele ja siis meenus...

Lõplikult jõudiski sel hetkel mulle kõik kohale: mind tõmmati lohku, labaselt ja efektiivselt. Uurisin küll veel portaalist sama kasutaja käest, kas ei oleks aeg raha tagasi maksta, aga järgnes loomulikult vaikus... Mul oli küll selle inimese identiteet, kellele raha maksin, aga tema võis olla lihtsalt tankist, kes raha välja võttis. Kuna summa oli siiski suhteliselt väike, otsustasin Hercules Poirot’d mitte mängida, tunnistasin endale, et ma olen loll, ja kirjutasin selle raha lõplikult korstnasse.

Aga tuleme tänasesse päeva ja räägime info jõust. Kui kurikaelad teaks, et ühe potentsiaalse ohvri saab «üle lasta» väga kergelt, kui peibutuspart näeks välja nagu lauljatar Alicia Keys ja ta räägiks veel prantsuse keelt, siis... Kui pätid investeeriks rohkem ja see «Alicia» ka visiidi Eestisse ette võtaks, siis võib ohver hakata tegema röögatuid finantsilisi lollusi ja kõik selleks, et seda unistuste naist veel näha, veel kohtuda ja mida kõike veel...

Endast kirjutasin. Ja vaevalt nüüd ma enam lõksu langeks, kuna olen peeglisse vaadanud, olukorda ja ka tehtud vigu analüüsinud. Samas ei saa unustada fakti, et paljud minust vanemad ja targemad mehed on ühe puusanõksu tõttu silmapilkselt kaotanud kogu oma mõistuse, nagu oleks nad alles sündinud...

Ja pätid teavad seda, et paljud inimesed on nõrgad, õnnetud ja mõjutatavad. Mis siis teha? Minu vanaema ütles ilmateate kohta, mis ikka sageli eksib, nii: vaata aknast õue ja näed, mis ilm tegelikult on. Siis on teada, et petta ei saa.

Interneti asemel peaks ka rohkem õue vaatama, «Alicia» võib olla lähemal, kui arvatagi oskame. Aga siiski on õuevaatamisest vähe – õue tuleb ise ka minna, et nüüd ja kohe reaalsusega kohtuda.

Parem (õue)varblane peos, kui (interneti)tuvi katusel.