/nginx/o/2015/11/13/4695309t1h5c4b.jpg)
Käisid töövestlusel ja sulle tundus, et kõik läks hästi. Ent mida rohkem sa sellele mõtled, seda enam hakkad muretsema, et võisid midagi valesti öelda, ei esitanud õigeid küsimusi ega kandnud rõivaid, mis võiksid sinust enesekindla mulje jätta. Kuigi lähedased võivad soovitada sul positiivselt mõelda, võib sellises olukorras muretsemisest isegi abi olla.
Värske uuring näitas, et kui pead ootama tähtsaid ja võib-olla ka elumuutvaid uudiseid – näiteks töövestluse või mõne tähtsa testi tulemust –, siis võib muretsemine aidata sul paremini toime tulla uudistega, kui need lõpuks tulevad, kirjutab Glamour.
Riverside’is asuva California ülikooli teadlased analüüsisid 230 juuratudengi käitumist, kui nad tegid California osariigi juristidele mõeldud eksamit. Jälgiti osalejate käitumist ja mõttemustreid enne eksamit ja neli kuud pärast eksamit, kui selgusid tulemused. Tudengitel paluti uuringu vältel mitmel korral täita küsimustikke, kus nad pidid hindama oma ärevuse taset ja kirjutama, kui sageli nad mõtlesid eksamile, kuidas üritasid oma mõtteid mujale viia, kui enesekindlad nad olid, et läbivad eksami ja kui palju mõtlesid sellele, kuidas põrumisega toime tulla.
Teadlased tegid kindlaks, et muretsemine võib olla üsna tõhus meetod, kuidas keerulistes olukordades hakkama saada. Need tudengid, kes tundsid eksamitulemusi oodates kõige suuremat ärevust, olid rohkem motiveeritud tegutsema, näiteks oli neil plaanis põrumise korral eksam uuesti teha. Need tudengid, kes olid üritanud positiivseks jääda, kuid põrusid, võtsid selle uudis vastu suure ebakindluse ja negatiivsusega.
Uuringu kokkuvõttes kirjutasid teadlased, et kuigi muretsemine ei ole kuigi lõbus ja võib tekitada lausa ebamugavust, võib see muuta kogu ettevõtmise palju positiivsemaks, kui saad lõpuks oodatud uudiseid, hoolimata sellest, kas need on positiivsed või negatiivsed.