Paljusid eluks vajalikke oskusi koolis ei õpetata. Mõned tulevad kaasa kodust, mõned kaasnevad elukogemusega, kuid on teatud hulk oskusi ja teadmisi, mida sa edukaks eluks kindlasti vajad.
18 oskust, mida täiskasvanuna vajad
12. november 2015, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
The Daily Buzz pani need kirja.
- Kehakeele lugemine. Heaks suhtlemiseks on oluline mõista, mida ütleb sulle kaaslase kehakeel ning kuidas sa ise saad eduka kommunikatsiooni toimimisele kaasa aidata. Ristatud käed-jalad mõjuvad eemaletõukavalt, samas naeratuses peitub võluvägi. Kehakeele kohta on välja antud palju õpikuid ja raamatuid, mida tudeerida, kui tunned, et pole päriselt veel inimeste mõistmises kodus.
- Siiras vabandamine. Ema õpetas sulle kindlasti, kui oluline on vabandust paluda, kuid ometi kipume me selle tõsiasja suureks kasvades unustama. Tegelikult on oma uhkuse allaneelamine ja vabandamine lihtsam, kui sa arvad. Sa mitte ainult ei võta nii vastutust oma tegude eest, aga sa ka ennetad probleemi suuremaks kasvamist. Siira vabanduse võti on teise inimese tunnete mõistmises, mitte selle enda heaks keeramises.
- Eelarve pidamine. Eelarve pidamine on kasulik igas vanuses ja seda sõltumata su sissetulekute suurusest. Sul peaks alati olema hea ülevaade sellest, kui palju sa kulutad ja kui suured on su sissetulekud. Samuti on oluline, et sul oleks pensionifond ja säästukontod.
- Kaastunde näitamine. Empaatia teeb meist inimesed. Kui sa ei huvitu teise inimese tunnetust, jätad nartsissisti mulje. Oskus teiste inimestega suhestuda ja nende vaatenurga mõistmine on miski, mis defineerib tegelikult kogu su elu. Kui rohkem inimesi oleksid empaatilised, oleks maailm palju parem koht elamiseks.
- Õmblemine. Nööp kadus eest? Seelikuäär rebenes? Kui sa oskad nõeluda ja paigata, säästad tohutult raha ning ei pea laskma professionaalidel oma lemmiksärki parandada.
- Fototöötlus. Praegusel tehnoajastul, kui leidub sadu äppe, mis aitavad su fotode kvaliteeti parandada ülilihtsalt, pole enam mingi vabandus, miks postitada endast pilte, kus sul on silmad punased või mis on – hoidku jumal! – 90 kraadi vale nurga all. Fototöötlus pole ammu enam miski, mille jaoks spetsialiste palgata.
- Abi küsimine. Abi küsimises pole mingit häbi. Hoopis vastupidi: kui sa julged teise inimese poole murega pöörduda, annad sa signaali, et hindad tema teadmisi ja oskuseid.
- Kokkamine. Iga täiskasvanud inimene peaks olema võimeline valmis tegema vähemalt ühe vegan-roa, ühe hommikusöögi, roa, mida serveerida seltskonnale ja ühe magustoidu. Kui sa õpid paremini kokkama, säästad raha ning muudad ka oma harjumusi tervislikumaks.
- Avalik esinemine. Kui sa arvad, et oled «klassi ees» esinemisest igaveseks pääsenud, eksid sügavalt. Iga täiskasvanud inimese elus võib tulla (ja tõenäoliselt tulebki) hetk, mil ta peab esitama presentatsiooni või pidama ettekande ning seejuures näima enesekindel. Hea esinemisoskus loob häid suhteid ning parandab su imagot.
- Keeleoskus. Mõned uuringud näitavad, et rohkem kui ühe keele oskamine muudab sind intelligentsemaks, parandab kognitiivseid funktsioone ning aitab kaasa keskendumisvõimele. Seejuures aitab võõrkeeleoskus luua sidemeid ning ühendada inimesi.
- Ei ütlemine. Kui sa arvad, et oled lahke, sest nõustusid vastumeelselt midagi tegema, eksid. See tekitab sinus endas halbu tundeid ning pikemas plaanis kahjustab sinu suhteid teistega. Ole aus, kuid taktitundeline.
- Aja planeerimine. Ära kurna end rööprähklemisega, kuna see muudab sind tegelikult vähemproduktiivseks, sest aju ei suuda järge pidada, mille kõigega tegeleda tuleb. Selle asemel keskendu korraga ühele asjale, säästad energiat ja oled efektiivsem.
- Kriitika vastuvõtmine. Pane oma ego kõrvale ning hoia meel avatuna. Töö juures ei ole kriitika midagi isiklikku, kuid kui sulle tundub, et võtad seda ikkagi südamesse, aktsepteeri sulle öeldu ning pöördu selle analüüsimise juurde hiljem tagasi. Vahepeal pole tõesti kriitika konstruktiivne, kuid on oluline mitte närvi kaotada ja olla meeskonnatöötaja.
- Klaviatuuri kiirklahvid. Kas sa teadsid, et saad vahetada kiirelt aknaid, kasutades Ctrl (Cmd) ja Tab klahve? Arvutitargad on klaviatuuri peitnud mitmeid kasulikke kiirklahve, mis muudavad su töö efektiivsemaks.
- Iseendaga kvaliteetaja veetmine. Üksiolemise aeg on täpselt sama oluline kui sotsialiseerumine. Kõike tuleb muidugi teha mõõdukalt. On oluline, et sa saad tegeleda asjadega, mida naudid, ilma et peaksid muretsema seltskonna lõbustamise üle.
- Varukoopiad. Alati varunda oma andmeid, fotosid, dokumente. Veel parem on lisaks välisele kõvakettale kasutada pilveteenuseid. Kõik muidugi teavad, kui oluline on koopiate tegemine, kuid ometi jätame me selle viimasele hetkele ning mõistame asja olulisust alles kriisihetkel.
- Kellegi kohtingule kutsumine. Kui sa pead kedagi ligitõmbavaks, ära lase tal käest libiseda. Saa oma ärevusest üle ning lähene inimesele, kes sulle meeldib. Ta ei pruugi samaga vastata, aga samas, kes teab... Ja sa kohe kindlasti ei saa seda teada, kui ei proovi!
- Kiiruinak. Elu on kiire ja stressirohke ning kui käes on periood, mil sa ei saa piisavalt ööund, õpi ära kiirtukastamine. Uuringud on näidanud, et vaid kümme minutit on kõik, mis sa vajad, et oma kehale ja ajule restart teha. Kui sa magad päeval rohkem kui pool tundi, oled aga pool päeva väsinud ja uimane.