Lapsed tuleb panna arvutusülesandeid loominguliselt lahendama

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Õpiraskustega lastel võib olla kasu sellest, kui neid julgustatakse arvutamist nõudvaid ülesandeid enda valitud viisil lahendama.

Suurbritannias asuva Strathclyde'i ülikooli sotsiaalteadlase Lio Moscardini poolt läbi viidud uuring näitas, et lapsed saavad aritmeetiliste ülesannetega paremini hakkama siis, kui neil on võimalik nende lahendamiseks kasutada enda valitud intuitiivseid strateegiaid, vahendab Tartu ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Näiteks saavad nad ülesannete lahendamisega paremini hakkama siis, kui neil võimaldatakse kasutada numbritega klotse, joonistamist või võrrandi väiksemateks ja lihtsamateks osadeks jaotamist selle asemel, et õpetada neid aritmeetiliste faktide põhjal.

Kõik uuringus osalenud õpetajad läbisid enne õpilastele uudse lähenemise tutvustamist eelnevalt spetsiaalse laste matemaatilise mõtlemise arendamise koolituse.

Peaaegu pool õpetajatest tundis, et õpilased arenesid eksperimendi tulemusel ning mitmed õpetajad möönsid, et alahindasid enne laste võimeid ja potentsiaali.

Moscardini sõnul näitas eksperiment, et õpiraskustega lapsed on tegelikult võimelised aritmeetikat mõistma, kui neid julgustada uuringu käigus kasutatud tegevuste kaudu ilma neid eelnevalt otseselt juhendamata.

Tema sõnul võimaldab laste matemaatilise mõtlemise mõistmine õpetajatel paremini õpetada. Uuring toetab ka seisukohta, et matemaatika õppimine ei ole lihtsalt valemite pähe tuupimine, vaid nõuab ülesandepüstituse mõistmist.

Mõned näited uuringus osalenud laste lahenduskäikudest ülesannete puhul, mille lahendamist neile eelnevalt ei olnud õpetatud:
        *Lahenduse leidmine bussis olevate laste arvule viisil, kus rühm lapsi on jagatud kaheks osaks ning kasutatakse klotse, joonistamist ja sõrmi, et rühmad kokku liita.
       * Liitmistehte 48+25 lahendamine liites 40+20 ning seejärel lisades eraldi 8 ja 5, et saada kokku 73.
        *Konteksti ja keele kasutamine ülesande sõnastuse muutmiseks. Näiteks, kui sõnastada ümber küsimus «Kui poisil on 14 kleepsu ja ta annab neist 6 ära, siis palju alles jääb?» teisiti - «Kui palju sulle jääb alles, kui sa kuus kleepsu ära annad?» Selline sõnastatuse muutmine võimaldab lapsel küsimust paremini mõista.

Osa uuringus osalenud lastest suutis kaasõpilasi abistada ning nende võime tuvastada erinevate ülesannetega seotud sarnasusi kasvas, mistõttu nad oskasid leida ühesuguseid lahendusi. Uuringus osalenud lapsed hakkasid kasutama sarnaseid lahendusi liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise puhul. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles