Mida tehakse ilukoolitustel ja kellele neid vaja on?

Merilin Markov-Valm Foto: Erakogu

Tänases maailmas on kõik kiiresti muutuv — võid midagi põhjalikult selgeks saada ja ennast meistriks pidada, kuid ennast täiendamata võid varsti olla olla minevikuvari, sest kõrgtehnoloogiline maailm paiskab igal hetkel pildile midagi uut. 

See kehtib peaaegu igal alal ja välja ei jää sellest ka ilumaailm, või õigemini, nemad liiguvadki kiirrongil ja seepärast on igale iluloojale tähtis ennast pidevalt koolitada, et mitte saada hoopiski ilurikkujaks. Kõigest sellest räägib lähemalt ilukoolitaja ja T&M Ilusalongi omanik Merilin Markov-Valm.

Kellele on tänapäeval koolitused mõeldud? 

Kui võtta laiemalt, siis koolitused on mõeldud iluspetsialistidele, kes soovivad end täiendada, töö paremaks muutmiseks ja oma kvalifikatsiooni tõstmiseks. Alguses me kõik alustame kusagilt, see küsimus aga tekib mõeldes, et kui väga me seda ametit tahame, olgu see siis küünetehnik, püsimeik, juuksur, pediküür, maniküür, ripsmetehnik jne. kui kaugele me jõuda tahame, mis on meile tähtis ja mis me saavutada tahame. Kui eesmärk on «õppisin ja nüüd ma oskan», siis sellest tavaliselt pikka pidu ei tule. Sellisel juhul liigume me vana rasva peal. Kui me vaatame, kui kiiresti liigub igapäevaselt peale uus kosmeetika ja uued ilutooted, siis sama kiirelt muutuvad tehnikad ja töö meetodid. Selleks ongi välja mõeldud baaskoolitused, täiendkoolitused ja seminarid. 

Kui me tahame olla tipus, tahame tuntust, tahame kvaliteeti ja palju kliente, peame end järjepidevalt endasse investeerima koolituste ja võistluste näol. Üks hetk tahab iga iluspetsialist saada koolitajaks, selleks peab tal kõik eelnevalt kirjutatu olemas olema, selle näol saab valida kvaliteetset spetsialisti/koolitajat.

Baas- või täiendkoolituse vahe on siis selles, et üks on algajatele ja teine asjatundjatele, kes tahavad juurde õppida? 

Tavaliselt baaskoolitus on mõeldud algajale, kes soovib kas siis uut eriala õppida, või on liiga pikk aeg õppimisest möödas ja ta värskendab oma teadmisi selles valdkonnas (algteadmised, teooria, praktika). Täiendkoolituse sõna «täiend» ütleb, mis koolitusega on tegemist, selleks on teadmiste pagasi laiendamine ja sertifikaadi tõstmine ehk uued nipid, uued teadmised, töö paremaks muutmine ja ajaga kaasas käimine. Eestis on salonge iga nurga peal ja kellel on raha, see saab omale teha kas siis salongi või võtab kusagil väikese ilutoa. Turusolkijaid on palju ja kvaliteetsed ilukoolid kaovad nende sisse ära. Kuid õnneks on naised kui elavad ajalehed ja head koolitused levivad suust suhu edasi. Koolituste ja kursuste puhul tuleks jälgida kas Koolituskeskus omab ka luba, et väljastada diplomit. Igal koolitusfirmal on oma koolitusluba väljastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Siis on võimalik taotleda Eesti Maksu- ja Tolliametilt 20 protsenti tulumaksu tagastust. Täpsem info on Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee ja tegu on küllaltki suure summaga. 

Mida saab koolitusele mineja eelnevalt uurida?

Õppekava peab olema nii töötavatele, alles alustavatele püsimeikaritele, küünetehnikutele, maniküürijatele, pediküürijatele kui ka täiendkoolitusi vajavatele õpilastele.

Koolituskeskuste missiooniks/visiooniks peab olema võimaldada õpilastele parimat iluteenindusalast haridust ja suunata Eesti tööturule kõrgelt kvalifitseeritud ning hinnatud oma ala professionaale. Koolituskeskuse kooli lõpetanud õpilastel peavad olema väärtushinnangud ühiskonnas ja nad peavad olema konkurentsivõimelised oma alal. 

Tooks välja näiteid mida peaks koolituse tahtja ette teadma, kui koolitust valib. Esiteks koolitustingimused: koolitusele registreerimine; koolitusluba ja selle number; õppekava; peaks uurima koolitaja tausta; kui palju on koolitajal koolitusstaaži; peaks vaatama, kuhu koolituskeskusesse/salongi koolitama lähete; peaks uurima hinda; peaks vaatama, kas koolitus vastab nõuetele ja kas koolitaja on diplomeeritud; kas koolituse sisu vastab nõuetele; kas õpilane saab õppematerjali; kas on võimalik saada tuludeklaratsiooni kaudu raha tagasi; kas koolitus on individuaalne või grupikoolitus ehk rohkem kui üks õpilane.

Kui oluline on ilualal töötades pidevalt juurde õppimine? 

Nii nagu iga ametiga, kus me õpime terve elu, nii on ka ilumaailmaga. Tooks siin kohal näite: viimasel ajal puutume tihti kokku õpilastega kes tulevad täiendkoolitusele, aga neil puuduvad isegi baaskoolituse algteadmised. Seal on kaks põhjust:  kas on vajaka jäänud baaskoolitus koolitaja poolt või õpilane on kodus ise Youtube’i kaudu õppinud ja arvab, et justkui algteadmised on täiendkoolituseks olemas. Jutt ei käi Nail Art-ist ist ehk küünekunstist, vaid tehnilisest poolest. Pädev koolitaja saab sellest aru koolituse algfaasis, kui tekib tunne, et õpilane ja koolitaja räägivad võõrkeeltes. Positiivne on see, kui õpilased, kes tahavad uut ametit selgeks õppida, saavad sellest ise aru, ja siis muudetakse koolituse suunda.

Millised ohud peituvad puudulikus koolituses ja kas Eesti ilumaastikul on neid, kes tegelikult sel alal töötada ei tohiks? 

On olemas koolitajaid, kes oskavad ise teha imelisi töid, kuid ei oska edastada oma teadmisi õpilastele. Kui õpilane tuleb koolitusele, siis on ilmselge, et ta tahaks koolitajalt täismahus tarkust. Seda on raske saada, kui koolitaja võtab iseenesest mõistetavalt, et õpilane peaks seda teadma. Toon siin kohal ühe kentsaka näite, mida kuulsin koolitusele tulnud õpilaselt. Baaskoolitusel küsib õpilane koolitajalt: «Mis selle viiliga tehakse» ja koolitaja vastab, «Kuidas te seda ei tea»? Ilmselgelt õpilane ei julge enam koolitaja käest väga midagi küsida ja jääb nende tarkuste juurde, mida koolitaja jagab. Muidugi on erinevaid õpilasi, on nii julgemaid kui ka tagasihoidlikumaid. Tahaksin siinkohal öelda: ei saa otse väita, et keegi ei tohiks töötada, sest kui õpilasele ei jõua koolituse kogu informatsioon kohale, siis see ei ole kindlasti tema süü. 

Mida koolitustel üldse õpetatakse? 

Ilumaailmas on laialdaselt koolitusi, neid ei saa 10 näpu peal üles lugeda, neid tuleb aina rohkem juurde. Toon erinevatest koolitustest mõned näited mida on võimalik saada, oleneb vaid, mida soovitakse ja milline võiks koolituse sisu välja näha.

Baaskoolitused: püsimeik, geeltehnoloogia, akrüültehnoloogia, maniküür, pediküür, kulmude ja ripsmete modelleerimine, klassikaline ripsmepikendus, depilatsioon.

Täiendkoolitused: kulmude püsimeik, silmade püsimeik, huulte püsimeik, klassikalised ripsmepikendused, volüümripsmed, master-seminar, küünekuju kujundamine, prantsuse maniküür,šabloontehnika, küünehooldustehnika ja ümberkäimine küünepuuriga, võistlustehnika ja varbaküünte katmine geeliga.

Nail Art: 3D-geel; pindmine Nail Art; geeldisain, akvaariumdisain, Multi Nail Art.