/nginx/o/2015/11/10/4684961t1h3ea4.jpg)
Kuigi võiks eeldada vastupidist, tuleb värskest uuringust välja, et religioossete perede lapsed ei ole nii lahked ja altruistlikud kui kui nende ateistidest eakaaslased.
Uuring: religioossed lapsed on isekamad kui ateistid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaandes Current Biology avaldati uuring, milles võrreldi kristlaste ja moslemite lapsi ateismi vaimus kasvatatud lastega. Teisi religioone uurimusse ei kaasatud, vahendab The Independent.
Uurimusest selgus, et religioosses vaimus kasvatatud lapsed pooldavad karmimaid karistusi, ei ole oma asjade jagamisel väga lahked ja kipuvad teisi karmimalt hindama.
Chicago Ülikooli neuroteadlane Jean Decety võttis vaatluse alla üle tuhande lapse kõikjalt maailmast. Tema selgitusel võivad usklikud õigustada halvasti käitumist sellega, et on midagi «head» juba teinud, näiteks varem palvetanud. Sellist fenomeni nimetab Decety «kõlbeliseks litsentseerimiseks».
«See on alateadlik kalduvus,» sõnas teadlane. «Nad isegi ei märka, et see on vastuolus kõigega, mida nad on kirikus õppinud.»
Omakasupüüdmatuse ja õeluse taseme välja selgitamiseks tehti kaks eksperimenti, milles osalenud lapsed olid 5-12-aastased. Esimeses osas paluti kõigil lastel jagada teistega oma 30 kleepsu. Kõige lahkemaks osutusid need lapsed, kes ei ole ei kristlased ega moslemid.
Teises testis vaatasid lapsed videoid, kus inimene lükkas kedagi ja hiljem sai selle eest karistada. Lapsed pidid hindama, kui õel see tegu nende meelest oli ja kui õiglaseks nad nähtud karistust pidasid.
Võrreldes kahe teise grupiga pidasid moslemilapsed pahatahtlikke tegusid õelamaks ja pooldasid karmimaid karistusi. Kristlased pidasid samuti kellegi lükkamist vääramaks tembuks kui ateistid, kuid nende arusaam karistamisest jäi viimastega siiski ühele pulgale.
Uuringu käigus küsitleti ka lapsevanemaid, kuidas võiks nende usk laste käitumist mõjutada. Kuigi usklikud vanemad olid kindlad, et nende lapsed on ateistide lastest altruistlikumad, tõestas uuring vastupidist.
Uuringu kokkuvõttes järeldasid teadlased, et usu mõjul kujuneb lastel jäigem arusaam sellest, mis on õige ja vale ning see mõjutab ka nende hinnangut erinevate olukordade lahendamisel, mis võib olla vähem eetiline.