/nginx/o/2015/11/07/4674991t1he361.jpg)
Lugejamängu raames saime kirja ühelt isalt, kes tunnistab, et kuna ta viibib töö tõttu sageli kodust eemal, on tema jaoks suurimaks kingiks on see, kui ta saab isadepäeval kodus olla.
Isa: kadestan neid, kes saavad tähtpäevadel perega olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötan kodust eemal ning nõnda on minu suurimaks isadepäeva kingiks hoopis koju jõudmise hetk, kui lapsed ukse peal mind pea pikali jooksevad ning kõvasti kallistavad. Selline isadepäev on meie peres alati, kui töölt naasen ja vahet pole, kas olen ära olnud viis päeva või kaks nädalat.
Kõik ülejäänud üllatused – kaardid, kingitused, koogid, tordid – need on laste kallistuste kõrval vaid boonuseks.
Isadepäeva oleme tavaliselt tähistanud ühiselt vanematega või vähemalt leidnud võimaluse ka oma vanemaid külastada. See on perepäev. Oleme käinud ühiselt ka väljas, nt mõnes veekeskuses. Minu meelest on see ikka perepäev, nagu emadepäevgi – pered on koos ja väärtustavad üksteist.
Sellel aastal olen isadepäeval taas eemal – tööl. Tean, et nad valmistavad mulle kodus väikse koogi, saadavad sellest pildi ja lasevad hea maitsta. Ja minule pakub see teadmine rõõmu. Kaardid ja kingitused koos kallistustega saan kätte koju saabudes.
Kadestan neid, kes saavad olla tähtpäevadel koos.