Korraldasime Lennusadamaga koostöös lugejamängu, mille raames palusime teil kirjutada, kuidas võiks isadepäeval isa üllatada. Lugejamängust võttis osa ka Laine, kes kirjeldas, kuidas valmistuvad nende pere lapsed isadepäevaks.
Lugeja kirjutab: isadepäev algab suure kallistamisega
Tavaliselt algab meie peres isadepäeva tähistamine nii: umbes kaks nädalat enne isadepäeva hakkab tütar koolitööde kõrvalt vaikselt kaardikesi joonistama ja karbikesi voltima. Kui issi juhtub sel hetkel tema tuppa, pistab tütar kisama, sest issi peab toast väljuma, tütrel on vaja ometigi omaette olla.
Kui isadepäevani on jäänud nädal, alustab sama tralliga poeg, ainult et tema näitab iga valminud kaardikese või pabeririba issile ette ning kiidab, kui ilus ja uhke see sai.
Järgmisena tuleb perepäev lasteaias, kus poja kihistab esinedes ja lehvitab vaikselt laulu ajal meile. Kontserdi lõpus jookseb sülle ja kallistab ning annab oma lasteaias valminud meistriteose üle. Ka tütrel on viimastel päevadel enne isadepäeva tegemist. Koolis valmib üllatus ja kodus on vaja emmele meelde tuletada, et tordi jaoks on kindlasti tarvis mitu pakki küpsiseid, vahukoort ja ilusaid pallikesi, mida saab koogi peale raputada. Kui emme juba kaks päeva on unustanud neid poest tuua, siis tervitatakse teda tigeda pilguga.
Päev enne isadepäeva on vaikne, vaid tütreke käib emmel sabas ja küsib vaikselt: «Millal me torti tegema hakkame?» Tavaliselt valmibki õhtul köögis tort. Issi peab sellel ajal ilusti mujal püsima ega tohi kööki tulla.
Isadepäeva hommik algab suure kaisukalliga, lapsed ronivad kaissu ja kallistavad issit, toovad talle tehtud kaarte ja kinke ning naudivad issi kiusamist ja kallistamist. See, kuidas päev kujuneb, on erinev, võimalusel läheme perega ühiselt kuskile, kasvõi mänguväljakule jalutama. Ja vahel toimub see kõik hoopis vanaemade-vanaisade juures ning tähistame nendega koos tähtsat päeva.