Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Koduse ema peamised vaimsed väljakutsed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Väikeste lastega koju jäämine mõjub naistele väga erinevalt. On neid, kes naudivad iga hetke ja on ka neid, kelle jaoks see on põrgupiin. Teatud raskused on aga tuttavad kõigile, kes on olnud pikalt kodused ja kelle elu on keerelnud mingi aeg vaid laste ümber.

Psychology Today uuris kodustelt emadelt, mis on neile selle elustiili juures kõige raskem ja mida saab naine ise oma olukorra leevendamiseks teha.

1. Kogu aeg on liiga palju teha. Väikeste lastega võib pidevalt ette tulla ootamatuid probleeme, mis nihutavad vältimatuid kohustusi edasi. 

Mida teha?

Aja kamp kokku. Suurte projektidega hakkama saamiseks koonda oma sõbrannad, kellega koos läheb töö kiiremini ja lõbusamalt. Kord aitavad sõbrad sind, siis abistate üheskoos teist sõbrannat ja järgmiseks liigute kolmanda juurde. Lisaks aitavad talgud koduse elu juurde käivat üksildustunnet peletada. 

Otsi üksiolekuhetki. Paljud kodused emad naudivad toidupoes käimist, sest see on neile pea ainus võimalus veidi üksi olla. Kui võimalik, jäta laps isaga koju ja naudi aega, mil saad olla segamatult üksi. 

Ärka varem. Hommikuinimene võib proovida hommikuti varem ärkamist, et teha midagi, mis on talle oluline - mediteerida, lugeda, kirjutada vms. Kõik sobib, peaasi, et on vaikne. See tähendab muidugi, et õhtuti tuleb ka varem magama minna, et enne lapsi üles tõusta. 

2. Saavutusvajadus. Head tööd tehes tunneb inimene, et ta on tähtis. Kui naine on harjunud töö juures hästi hakkama saama, võib ta lastega kodus olles tunda, et on tühine. Seda eriti siis, kui lastega on probleeme ja nende kasvatamine on väga raske. 

Mida teha?

Otsi omale koduväliseid ülesandeid. Kui lapsed on veidi suuremad ja aega jääb üle, saab saavutusvajadust rahuldada näiteks vabatahtliku tööga või väikeste tööprojektidega. 

Tee kodus midagi enda heaks. Näiteks võib pingeid maandada see, kui tuunid kodus mööblit, ehitad midagi või harjutad kätt seinamaalinguga. Pane käed külge ja kui töö on valmis, on tulemuse nägemine sama rahuldustpakkuv kui tööl projekti lõpetamine. 

Mõtle järele, mis on üldse sinu jaoks saavutus? Kui lapsed on alles väga väikesed, ei olegi mõeldav, et kirjutaksid nende kõrvalt raamatuid, avaksid moeateljeesid või saaksid multimiljonäriks. Kõigeks selleks on veel aega. Lepi endaga kokku, et praegu on suur saavutus juba see, kui õhtul poevad voodisse terved, puhtad ja rõõmsad lapsed.

3. Üksindus ja igavus. Beebiga on tegemist palju, aga kui ühele lapsele järgneb teine ja kuudest saavad aastad, võib koduseinte vahele jäämine muutuda niivõrd harjumuslikuks, et sealt lahti murdmine tundub suure eneseületusena. Isegi kui väga tahaks jälle teiste seltsi.

Mida teha?

Mine trenni või kursusele. Regulaarne tegevus väljaspool kodu aitab väga hästi üksindust leevendada ja pakub piisavalt võimalusi, et suhtlemisoskus ei läheks liialt rooste.

Korralda ise regulaarseid kokkusaamisi. Kokkusaamiseks tuleb leida mõni harrastus, mida on hea nautida koos seltsilistega. Raamatuklubid ja käsitööringid võivad kõlada naljakalt, ent on kodustele naistele suurepäraseks võimaluseks, kuidas rohkem suhelda ja tegevust leida. 

4. Vanemlikes oskustes kahtlemine. Kõik lapsevanemad mõtlevad aeg-ajalt sellele, kas nad üldse saavad oma rolliga piisavalt hästi hakkama. Emaks olemine on üsna tänamatu töö, sest positiivset tagasisidet ei jagata nii nagu palgatööl. Pealegi on võimalusi eksimiseks nii palju, et tahes-tahtmata tuleb vahel astuda ämbrisse. 

Mida teha?

Räägi teiste lapsevanematega. Tänapäeval kasutavad näiteks paljud emad interneti erinevaid võimalusi, et ajada juttu teiste emadega, kes endas samamoodi kahtlevad. 

Ära takerdu pisiasjadesse. Suuremas plaanis ei oluline see, kui vanalt laps veel lutti imeb, vaid see, kas teie pere on õnnelik. Juba see, et sa muretsed, kui hea ema oled, näitab, et sa hoolid ja ei saa seega olla täiesti läbikukkunud. Mõtle ka, kust need hirmud tulevad? Tihti on emad enda suhtes kriitilisemad siis, kui kohtuvad teise emadega, kes kipuvad nendega milleski võistlema.

Lõpuks ei ole olemas täiuslikke emasid ja üht täiuslikku meetodit, kuidas lapsi kasvatada. Liigne täiuseihalus tekitab vaid mõttetut lisastressi.

Tagasi üles