Teadlased selgitavad, kuidas mõjutab su iseloomujooni ja elusaatust sünnikuu

Foto: SCANPIX

Horoskoope ja astroloogiat peetakse pseudoteadusteks, kuid teadlased ja statistikud on avastanud ootamatult palju seoseid sünnikuu ja iseloomujoonte vahel.

«Tundub absurdne, et sünnikuu võiks mõjutada, kuidas su elu kujuneb, kui kaua sa elad, kui pikk sa oled, kui hästi sul koolis läheb, milline saab olema täiskasvanuna su kehamassiindeks, kas sa eelistad õhtuid või hommikuid ning kui suur tõenäosus on sul haigestuda ühte või teise haigusse, aga mingi määrani on tõesti ka selliste asjade puhul olemas seos ajaga, mil sa sündisid,» ütles Oxfordi ülikooli teadlane Russell Foster ajalehele Telegraph.

Business Insider tegi kokkuvõtte, kuidas sünniaeg elukäiku teadlaste avastuste põhjal mõjutab.

Jaanuar

Jaanuaris sündinud inimestel on statistiliselt suurem tõenäosus haigestuda Alzheimerisse, Crohni tõppe ja epilepsiasse. Teadlased arvavad, et siin on seos päikesevalgusega – esimestel elukuudel on jaanuaris sündinutel vähem võimalust päikesevalguses olla. See võib teatud määral pidurdada arengut ning muuta need inimesed haigustele vastuvõtlikumaks.

Veebruar

Veebruarikuus sündinud inimesed on suurema tõenäosusega täiskasvanuna kunstnikud, kuid samuti on nad altid unehäiretele ja narkolepsiale. Sel kuul sündinud beebid eelistavad õhtutunde, kuna ka nemad on üsas ja esimestel elukuudel vähe päevavalgusega kokku puutunud. Neile ei pruugi sobida klassikaline üheksast viieni kontoritöö.

Märts

Märtsikuu sünnipäevalastel on suurem šanss haigestuda astmasse. Teadlased usuvad, et siin on seos nende emade D-vitamiinipuudusega, mis on pärssinud loote arengut. Kuna D-vitamiini saame me päikesest, toob D-vitamiini puudus kaasa ka pärsitud ajuarengu, mis tähendab, et neil lastel võib koolis olla keerulisem hakkama saada. Ka märtsilapsed eelistavad tõenäoliselt ebatraditsioonilisemat karjääri, näiteks kunstniku oma.

Aprill

Aprillis sündinud inimestel on kalduvus alkoholismile. Aastaaegade ekspert Oxfordi ülikoolist, George Ebers, näeb ka siin seost (eriti just põhjapoolkera inimestel) päikesevalguse ja D-vitamiini puudusega, mis mõjutab loote geene. Lisaks alkoholismile on aprillikuus sündinute hulgas rohkem autiste, depressiooni ning hooajalise depressiooni (ehk kevad- või sügismasenduse) all kannatajaid.

Mai

Maikuu lapsed on vastuvõtlikud glaukoomile ja suhkruhaigusele. Ka siin näevad teadlased seost päikesevalguse ja ema rasedusega. Russell Foster ütleb, et just seetõttu on mailastel ka madalam IQ.

Juuni

Palju õnne juuni lastele, sest just sel kuul sündinute hulgas on kõige rohkem Nobeli võitjaid ja suurfirmade juhte. Siingi tuleb tänada päikesevalgust ning juunis sündinud beebidel on selles osas lusti laialt. 300 000 Iisraeli sõduri osalusel tehtud uuring aga näitas, et kuna loote varajastel arengukuudel on siiski päikesevalgust vajaka, on neil suurem tõenäosus kannatada nägemisprobleemide all.

Juuli

Juulis sündinud inimesed on elu suhtes üldiselt optimistlikumad kui need, kes on sündinud külmematel kuudel. Samas, nagu juunilapsedki, on nad suurema tõenäosusega lühinägelikud ja vajavad prille, kuna loote varajases arengufaasis oli vähem päikesevalgust. Aga kuna nende esimesed elukuud on päikest täis, muudab see nad ka elus üldiselt positiivsemaks. Russell Foster nimetab seda nähtust hooajaliseks interferentsiks.

August

Augustis sündinud lastel tuleb tõenäoliselt koolis rohkem vaeva näha, võrreldes septembris sündinud lastega on neil 30 protsenti tõenäolisem kanda koolis murelapse silti, väidab üks uuring. Siin mängib rolli asjaolu, et nad on oma klassis kõige nooremad ning neil on keerukas järjel püsida. Kuna neil koolis hästi ei lähe, valivad nad pigem kutseharidust nõudva eriala.

September

Septembris sündinud lapsed on tõenäoliselt oma klassis kõige vanemad, seega läheb neil ka koolis üldiselt paremini. Ühe uuringu põhjal jõuavad just septembrilapsed rohkem ülikooliharidust nõudma.

Oktoober

Oktoobrikuus sündinud võivad olla rõõmsad, kuna statistiliselt elavad nad kõige kauem, keskmiselt 160 päeva rohkem kui kevadel sündinud inimesed. Beebina on nad nimelt saanud nautida optimaalset hulka päikesevalgust nii üsas kui esimestel elukuudel.

November

Novembrikuus on sündinud kõige rohkem sarimõrtsukaid, samuti on sel kuul sündinud inimesed tuntud pessimistid. Ühe Rootsis tehtud uuringu põhjal arvatakse, et põhjus peidub õnnehormoonis dopamiinis, millest novembripimeduses sündinud beebid ilma kipuvad jääma.

Detsember

Detsembrilaste hulgas on üllatavalt palju astmahaigeid ja allergia all kannatajaid, põhjuseks võib olla gripihooajal sündimine. Esimestel elukuudel külmetusviirusesse haigestumine võib jätta organismi märgi kogu eluks. Päikesevalguse puudumine võib olla põhjuseks, miks just detsembrilastel on kõige suurem tõenäosus kannatada maniakaal-depressiivse häire all.