Kuma liblikad lendavad igal aastaajal

Mari Ojasaar Foto: Kais Tolmats

Kunstnikunime Namaste taga peitub Mari Ojasaar, kelle disainiideena valmivad täisnahast ridikülid, mis meenutavad esmamuljel raamatut. Iga ridikül on kaunistatud lihtsa, ent sügava tsitaadiga, mis ei jäta külmaks ühtegi raamatusõpra. 

Lisaks on Mari looming KUMA Design liblik-prossid, mis muudavad särgikrae omanäoliseks ja pilkupüüdvaks. Tänu prossinõela kinnitusele on kikilips-prossi võimalik kasutada mitmel erineval moel: aksessuaarina riietel, juustes või kodusisutuselemendina. Samuti sobib pross kasutamiseks välisriietel, sest on tehtud vetthülgavast materjalist.

Osta.ee moeblogi uuris Mari käest, kuidas ta nende põnevate toodeteni jõudis.

Oled tuntud pigem meigikunstnikuna. Kuidas jõudsid KUMA ridikül-raamatuni/raamat-ridikülini?

Olen erinevate kunstivormide vastu eluaeg suurt huvi tundnud. Rohkem kui kümne aastaga olen selles valdkonnas nö meistri taseme saavutatud. Ühe mäe tippu ronides hakkad peagi uute mägede poole piiluma. Seega hakkasin umbes 3 aastat tagasi disainikunstnikuna kätt proovima. Tänaseks on disainikunstist saanud minu peamine elukutse. KUMA ridikül-raamatute ja kikilips-liblikate ideed jõudsid minuni eluperioodil, mil veetsin kuus kuud paksus Eesti ürgmetsas. Sealne minimalistlik elu ja olustik pani mõtted ürgsemas suunas tööle.

Kuma ridikül-raamat Emergency Foto: Kuma

KUMA ridikül-raamatu teemal jätkates – kui palju Sa ise raamatuid loed? Milline on Sinu lemmik? Kas mõni lemmikutest on saanud teostuse ka ridiküli näol?

Viimasel ajal loen väga vähe raamatuid. Nagu eelnevalt mainisin, kuuluvad vabad hetked töötegemiseks. Mis puutub lemmikraamatusse, siis see on alles valmimas. Nimelt ootan põnevusega oma elukaaslase kirjanduslikku esmaesitlust. Võimalusel loen huviga enesearenduslikke raamatuid ja mis siin salata – oma firma arengukäigu huvides ka ärialast kirjandust ning blogisid.

Mõned aastat tagasi pühkisid Eesti tolmu jalgadelt ning kolisid mehega maailma teise otsa, Austraaliasse. Mida Austraalias elamise kogemus Sulle õpetas? 

Austraalia on üks põnev ja vitaalne koht. Õppisin sealses keskkonnas veelgi avatumalt ja nö kastis väljas mõtlema. Olime valmis Austraalia farmides töötades reisiraha tagasiteenimiseks n-ö ratsa rikkaks saama. Tänu juhusele ja julgele pealehakkamisele saime aga hoopis Sydneys väga head töökohad ja farmidesse ei jõudnudki.

Austraalias olles avastasid endas kunstnikuande ja hakkasid maalima ning võtsid endale ka kunstnikunime Namaste. Mis andis selleks tõuke? 

Minu veendumuste kohaselt on kunstnikel väga oluline end aeg-ajalt tundmatusse maailma viia. Austraalisse jõudes ei olnud mul esmalt sõpru ega ka raha kunstivahendite soetamiseks. Teenisin elamisraha meigikunstnikuna ning klienditööde vahel jäi aega uute ideede genereerimiseks. Tasapisi tekkiski soov kunsti sukelduda. Täiendava tõuke sain kohalikke kunstigaleriisid ja muuseume külastades. Töölt naastes võtsin klaasi kohalikku veini ja hakkasin maalima. Kuna mul polnud lõuendeid, siis maalisin esialgu prügikasti kõrvalt leitud suurtele papitükkidele. Äärmiselt mõnus ja inspireeriv vorm lõõgastumiseks.

Austraaliast tagasi tulles kolisid maale, looduse keskele. Miks ühel hetkel otsustasite mehega maalt tagasi Tallinnasse kolida?

Austraaliale järgnes pool aastat Aasias rändamist. Kui Eestisse tagasi jõudsime, tundsime juba paari nädala pärast tungivat vajadust oma maalelamise unistus täide viia. Nii ka tegime. Nägime palju vaeva vana taluhoone elamiskõlblikuks sättimisega. Esimesel talvel oli -20 kraadine veebruarikuu üsna talutav. Seda peamiselt tänu maailmarännakust pilgeni laetud akudele. Kevad ja suvi möödusid kui unenägu ning peagi koputasid uksele taas sügiskülmad. Rõskeks, pimedaks ja külmaks muutunud talumaja pani meid linnamugavusi igatsema. Ju siis Eesti suvenatuke ei andnud piisavalt energiat veelkordseks talvitumiseks.

Kui oma reisi-rännakult tagasi tulid, kas vaatasid Eesti elu-olu teise pilguga? Hindasid enda jaoks midagi ümber?

Iga välisreis muudab sinu maailmapilti. Mina reisisin pooleteise aastaga 11 riiki läbi. Omandatud kogemused muutsid märkimisväärselt nii mu mõttemaailma kui ka laiendasid silmaringi. Vahetud emotsioonid loovad parema pinnase inimeste ja nende püüdluste mõistmiseks. Näiteks hakkasin väga hindama unikaalsust. Eriti sügava mulje jätsid kohalike käsitöömeistrite valmistatud tooted ja kunst. Loomulikult võtan mütsi maha ka suurtegijate ees, kuna tänaseks on mul oluliselt parem ülevaade sinna tasemele jõudmise higist ja pisaratest.

Su maalitöödes on hästi palju loodust. Kuidas loodus Sind inspireerib? 

Loodus on minu jaoks põhjatu inspiratsiooniallikas. Kunsti abil saan ennast laadida ning loodus on minu jaoks parim akulaadija. Viibisin lapsena palju looduses. Küllap kestab selle mõju veel tänaseni.

Lisaks maalimisele, KUMA ridikül-raamatute, liblik-prosside valmistamisele tegeled ka mööbli maalimisega. Kui tõsiselt Sa selle valdkonnaga tegeled? 

Kuma liblik-pross Säde Foto: Kuma

Mööbli maalimisega tegin samuti algust maaelu rüpes. Taaskord polnud lõuendeid käepärast võtta ning rongiga Tallinna sõit oli välistatud. Seega hakkasin otsima maalimiskõlbulikke alternatiiv-pindu. Esimeseks prototüübiks sai üks väga kole nõuka-aegne laud. Müstiline naisportree muutis ajahamba puretud laua minu lemmik tarbekunstiteoseks.

Sinu KUMA Design liblik-prosse teavad ilmselt kõik trenditeadlikud naised. Milline näeb välja liblik-prosside valmimise protsess?

KUMA liblik-prossid valmivad Eesti nahakunstnike käsitööna. Esimesest nahalõikest kuni viimistluseni vältab liblika valmimistee keskmiselt paar päeva. Liblik-prosside väljalõikamine on nüansirikas peenkunst, mida usaldame vaid kohalikele oskustöölistele.

Tulemiks on mitmel moel kantav ehe, mis on vetthülgav ning sobib suurepäraselt ka meie karmis kliimas käekotti või mantliserva kaunistama.

Milline on olnud kõige positiivseim tagasiside Su loomingu kohta?

Liblik-prosside osas on tagasiside olnud nii positiivne, et võiksingi ainult sellest ära elada. Alguses sai omaloomingut tehtud vaid null eelarvega ja kogu taskurahagi sinna maetud. Peagi andsid edasipürgimiseks jõudu esimeste fännide positiivsed tähelepanekud.

Meie suureks rõõmuks oleme saanud klientidelt mitmeid omaalgatuslikke kiidukirju. Mitmed kirjutajad on tõdenud, et prossid näevad tootefotodega võrreldes päris elus veelgi paremad välja.

On Sul mõtteis veel mõlkumas mõni toode, millega soovid turule tulla?

Neid mõtteid on kohe väga-väga palju. Mitu ideed on hetkel juba teostusfaasis ja sealt edasi loodetavasti ka peagi poelettidel. Aksessuaarid, kodusisutus, rõivad, lasteriided – mul on tõesti palju ideid.

Mida arvad Eesti disainist? 

Olen Eesti disainist väga vaimustunud. Kannan igal võimalusel uhkusega kohalikke tooteid ja elan meie disaineritele igakülgselt kaasa. Külastasin hiljuti ka Soome disainimessi ja olin meeldivalt üllatunud sealsete disainimeistrite loomingust. Tegelikult polegi nii tähtis disaini päritolumaa, vaid ideed ja inimesed selle kõige taga.

Millest Sa unistad?

Naisena on mu peamised unistused seotud perega. Loodetavasti saan veel palju reisida ning siduda seda kõike oma elukutsega. Kindlasti unistan ka KUMA-le suurt tulevikku!

Eelmine aasta said emaks ning teie perre sündis poeg Aaron Troy. Kui palju on lapse tulek perre muutnud maailmavaadet, igapäeva elukorraldust?

Laps on minu elu väga palju muutnud. Soovin esimesel kolmel eluaastal talle võimalikult palju lähedust pakkuda. Olen pea kõik enda vajadused selleks puhuks tahaplaanile sättinud. Teen tööd peamiselt poja une-ajal. Lisaks on suureks abiks ka minu tubli ning arvestav kaasa ja abivalmid vanavanemad.

Hetkel elab Mari koos perega Bali saarel. Mari ütleb, et eks aeg annab arutust, kuidas see teda kunstnikuna arendab. Sissejuhatus kunstimaailma on tehtud ka Mari pojal – nimelt teevad nad koos kiviplaatidele veemaalinguid. Mari lisab, et lapsel on põnev vaadata, kuidas päike kiiresti tema pildid müstiliselt ära kaotab.