Väikevormides betoon sisustuselemendina

Mario Kroon Foto: Sadu-Triste Juurikas

Betoonist kellade valmistaja Mario Kroon töötab Schmidt sisustussalongis projektijuhina. Oma päevatöö kõrvalt tegeles Mario betoonkella prototüübi valmistamisega rohkem kui poolteist aastat. Ikka selleks, et saada betoonist kunstiteosele perfektne vorm, mis oleks visuaalselt nauditav kella kõikidest külgedest.

Mario on vestluspartnerina huvitav, rõõmsameelne ning jutukas. Ta peab lugu heast muusikast ning unistab sellest, et ühel ilusal päeval loob isegi muusikat. Oma töödes ja tegemistes on Mario kahtlemata maksimalist, kes võib inspiratsiooni saada kasvõi maha kukkunud rätikust, kirjutab osta.ee moeblogi.

Tutvusta ennast – kes Sa oled? 

Ma veel täpselt ei tea, kes ma olen, kuid ma tegelen selle teadasaamisega. Kindlasti tahan ma edasi olla veelgi uudishimulikum ja unistavam, sest see paneb tegutsema ja ei tekita kunagi igavust. Ei tohi endas ära kaotada väikest last, kelle jaoks kogu maailma pisimadki detailid põnevad on.

Millal Sul tuli idee hakata betoonist kellasid tegema? Kuidas sinna tee leidsid?

Ajalises mõttes hakkas betoonkella idee vaikselt idanema juba tänaseks kaks aastat tagasi. Mulle väga meeldivad nii kellad kui ka betoon, samuti geomeetrilised vormid. Tahtsin neid kolme omavahel ühendada ning seega tuli otsus betoonkella disainida lihtsalt. Mul on arvamus, et betoon on hetkel materjalina liiga vähe kasutust leidnud ning seda nähakse pigem lamedate põranda- või seinapaneelidena ehituses. Kuid tegemist on tegelikult väga avaraid võimalusi pakkuva loodusliku materjaliga, mida ei pea ainult tonnide kaupa põrandasse valama. Seepärast tundus eriti mõnusa väljakutsena kasutada betooni keerulisema väikevormi disainimisel ning tuua betoon siledast põrandamaterjalist hoopis aksessuaarina sisustusse – kappidele, laudadele. Üks inspiratsiooniallikaid on Stoneage kella puhul klassikaline nuppudega äratusekell, kuid ma tean, et see on n-ö rahvasuus hakanud elama juba oma elu ning on tituleeritud Miki-kellaks.

Miki-kell on päris vahva hüüdnimi. Palun räägi oma prototüübi tegemisest!

Ma teadsin kusagil ajusopis täpselt, mida ma tahtsin saada, aga paberile ei jõudnud see üldse kergelt. Rääkimata prototüübist! Kogu aeg oli midagi puudu või häiris. Kuivõrd tegemist on kandilise vormiga, ajasin ma taga seda, et kell näeks hea välja nii eest, tagant, pealt, kui ka külgedelt. Ja nii kui ühte nurka muutsin, muutus ka teine ning kolmas. Kuna prototüüpe tegin umbkaudu aasta, lendas prügikasti tööstuslikus koguses jääke enne, kui ma lõpuks tulemusega rahule sain jääda.

Millega Sa lisaks veel tegeled?

Vahel on mul tunne, et ma ei peaks kõikvõimalikest asjadest ja tegevustest nii kergelt vaimustuma, sest ma tahan nende kõikidega tegeleda. Kui ka mõned neist tulevad ja lähevad, siis ma ei ole kunagi ära tüdinenud sõjaajaloo uurimisest ja autoralli fännamisest. Ja valmistada hea retsepti järgi maitsev õhtusöök, mille kõrvale vaadata head filmi või lugeda kriminulli – puhas kuld!

Formed Stories kell Foto: Formed Stories

Mida Sa õppinud oled – eriala?

Olen lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli Mööbliosakonna disainisuuna.

Millises situatsioonis Sa ennast kõige paremini tunned? Kirjelda! Mida Sulle teha meeldib?

Ma võin ennast väga hästi tunda ka olukorras, kus ma olen just bussist maha jäänud, järgmine tuleb tunni pärast ja hakkas just sadama. Kõik oleneb emotsioonidest ja olukordadest, mis samasse ajahetke on sattunud ning mis kõik korraga loovad ideaalse enesetunde. Igal juhul on mulle ääretult tähtis muusika. Õige muusika õiges hetkes toob mulle alati palju energiat.

Millised eesmärgid Sa oled endale seadnud seoses kellade valmistamisega? 

Seoses kellade valmistamisega on tekkinud veel mõned uued ideed, mis hetkel alles visanditena oma õiget aega oodates küpsevad.  Suuremas plaanis aga tegelen Formed Stories brändile uute toodete väljatöötamisega. Nende hulka kuulub nii mööblit kui ka valgusteid. Prototüübi tasandil on juba mitmed neist olemas, kuid tulen nendega tasapisi välja siis, kui ise lõpptulemusega rahul olen.

Kes on loome ja disaini vallas Su eeskujud?

Mulle meeldivad disainerid ja disainistuudiod, kelle töödes on kerge twist, mida nähes tekib tootega suhestumine, mälestused ja ideed, mis ei jäta külmaks. Tooted, mis üldiselt on ülimalt lihtsad, puhta ja lihtsa joonega ning jätavad tunde, et miks ma ise selle peale ei tulnud. Selle parimaks näiteks on disainistuudio Nendo. Teised mulle tähtsad nimed on Form Us With Love, Benjamin Hubert, Jens Fager, Marcel Wanders ja Alvar Aalto.

Kust saad inspiratsiooni? 

Minu puhul ründab inspiratsioon täiesti juhuslikul hetkel ja olukorras. Ma võin näha mingit lahedat vormi maha kukkunud rätikus või saada idee muusikat kuulates. Lihtsalt maha istudes ja ennast tuimalt visandama sundides ei tule asjast midagi välja. Heaks inspiratsiooniallikaks on ka sihitu jalutamine mööda linna. Selle tegevusega näeb nii arhitektuuri, inimesi, loodust, juhuslikult tekkinud olukordi kui ka kõike muud põnevat, mida oma tavapärasel marsruudil ei kohta ning mis oma kordumatusega võivad anda tõuke millekski väga heaks.

Kust on tulnud nimi Formed Stories?

Alati kui ma vaatan mingit toodet, olgu see plastikpudel või ukselink, mõtlen ma sellele, kes selle tegi ning miks ta selle nii lahendas. Igal asjal on rääkida oma saamislugu ning samuti soovin ma teha seda sama enda toodetega – vormida ideed, mõtted ja lood esemeteks.

Mida arvad Eesti disainist?

Eesti disainil läheb aasta-aastalt aina paremini ning seda nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Kui võrrelda ülejäänud maailmaga seda, mis toimus Eesti disainimaastikul 10 aastat tagasi ja mis toimub nüüd, siis areng on olnud ikka meeletu. Seda on väga hea näha ning ühtlasi paneb ennast rohkem pingutama, et saaks selles protsessis osaledes kaasa liikuda.

Milline näeb välja Sinu tavaline päev?

Mul ei olegi päris tavalisi päevi. Iga päev algab minu jaoks puhta lehena, mida ma soovin päeva jooksul võimalikult sisukalt ja kirevalt täita. Ma olen kohutavalt halb märkmiku kasutaja, kuid mõtetes olen endale kirja pannud iga päev teatud eesmärgid. Kui magama minnes on positiivne surin kõhus ja ootusärevus uue hommiku ees, siis on tänane «tavaline» päev korda läinud.

Mida tahad kindlasti oma elu jooksul veel teha, aga pole seni veel jõudnud või on hirmufaktor vaja ületada….?

Ma tahan nii palju reisida, näha ja avastada, et kui vestlusringis räägitakse näiteks ühest Tokyo sushibaarist, oskan ma rääkida ka ümber nurga asuvast kokteilibaarist. Salajane soov on alati olnud ka ise muusikat teha ning see on veel jätkuvalt plaanis, seega tuleb see ükskord ka ellu viia. Samamoodi tahan ma ära teha langevarjuhüppe, aga juba mõte sellest ajab käed higistama. Selleks pean ennast veel koguma, kuid ära ma selle teen.