Toetusrühma esimehe Liina Kersna hinnangul ei ole naiste tugikeskustel piisavalt vahendeid ohvrite nõustamiseks. «Tuleva aasta riigieelarvest saavad naiste varjupaigad 500 000 eurot kodust põgenenud peredele öömaja pakkumiseks ning tegevuskulude katmiseks. Viimastel aastatel said varjupaigad kasutada ka 200 000 eurot Norra programmi raha vägivallaohvritele nii psühholoogiliseks kui ka juriidiliseks nõustamiseks, kuid programm saab uuel aastal läbi ja riigieelarvelist raha ei ole selleks planeeritud,» ütles Kersna. «Rahalist kitsikust näitab kasvõi see, et Võru- ja Põlvamaal nõustab neid lapsi vabatahtlikus korras Tartust kohale tulev lastepsühholoog,» lisas Liina Kersna.
Toetusrühma aseesimeheks valitud Andres Anvelti sõnul on lähisuhtevägivald meie ühiskonnas üks rohkearvulisemaid vägivallakuriteo liike. «Perevägivalla edasikandumise oht põlvest põlve on palju suurem kui teistel kuriteoliikidel. Selle leevendamiseks on meil veel pikk tee minna,» ütles Anvelt, kelle hinnangul peab võtma prioriteediks naiste- ja perevastase vägivalla ennetamise ehk Instanbuli konventsiooni ratifitseerimise Riigikogus.
Eestis saab politsei ööpäevas keskmiselt 32 väljakutset perevägivalla juhtumile, iga neljas naine kogeb füüsilist vägivalda. Tugikeskuste poole pöördus eelmisel aastal kokku 1617 naist koos 186 lapsega. Aasta jooksul kasutab iga kümnes mees oma partneri suhtes vägivalda. Eelmisel aastal mõrvati oma partneri käe läbi seitse naist, 70 protsenti lapseootel naiste surmadest on põhjustatud partneri poolt.
«Perevägivalla edasikandumise oht põlvest põlve on palju suurem kui teistel kuriteoliikidel. Selle leevendamiseks on meil veel pikk tee minna.»
Toetusrühma kuuluvad veel Yoko Alender, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Jüri Jaanson, Johannes Kert, Aivar Kokk, Kalle Laanet, Lauri Luik, Jaanus Marrandi, Ivari Padar, Mihkel Raud, Keit Pentus-Rosimannus ja Tanel Talve.
/nginx/o/2015/10/23/4624757t1hd201.jpg)