/nginx/o/2015/10/23/4623663t1h367d.jpg)
Hiljuti tutvumisportaalides seigeldes sain palju kirju, igasuguseid pöördumisi ja ettepanekuid. Silmatorkavalt veider oli see, et paljudes kirjades, kus mehed kirjeldasid end kui suurepäraseid partnereid, mainiti, et abistavad naisi meeleldi kodutöödes. Mis mõttes? Miks ja milles täpsemalt nad abistada tahaksid? Ma ju pole invaliid, majapidamistööd pole minu silmis küll kummagi eralõbu ega kohustus.
Minu esimene elukaaslane oli pärit perekonnast, kus naine oli kodutööde täieõiguslik kuninganna. Saunaõhtul andis mehele sahtlist puhta pesu kaasa, toidu tõstis taldrikule ja pärast pesi nõud ära, koristamisest-triikimisest rääkimata. Loomulikult olid pojad kasvatatud samas vaimus, päris palju kannatlikkuse ressurssi võttis, et mehele selgeks teha, kuidas tegelikult vähekene normaalsem elukorraldus on.
Seisukoht «naine toas, mees õues ning garaažis» on korteris elamise puhul mööda mis mööda. Kui ka autoga seonduv on täies mahus mehe õlul, siis olgem kristalselt ausad, kui mitu korda aastas see õli- ja rehvivahetus täpselt toimubki? Elades kõigi mugavustega korteris, ei suuda ma ka erilisi õuetöid meenutada, mida tegema peaks.
Samas laste logistika, toidumajandus ja koristamised on aastaringsed ja igapäevased. Mul ei ole midagi selle vastu, et oma kallimale kohv voodisse viia, pesumasin käima panna või teda hea toiduga poputada, aga kindlasti ei tohiks see tema poolt ainus võimalik kooseksisteerimise variant olla. Näidaku elu mulle õiges suunas valgust, et omi lapsi sellisteks memmekateks ei kasvataks!
Ebaaus on minu silmis kodutööde rollide pimesi jagamine ja hinnangute andmine teistele. Kui keegi ootamatult külla satub ja köögis nõud pesemata, muust lokkavast kultuurikihist rääkimata, mõeldakse automaatselt, et naine on lohakas. Laps läheb kooli ja õpikutel pole pabereid ümber – miks su ema ei pannud? Lasteaias auklike sukkpükstega maimuke – vaene laps, ema ikka üldse ei märka…
Ühiskond ei kipu vist väga selle peale tulema, et ka mees vastutab selliste asjade eest naisega võrdselt. Loodan, et varsti ei vaata keegi imetlusega meest, kes teatab, kuidas ta ei oska tolmuimejat käima panna ja pole siiani muna praadimist ära õppinud. Ausalt, enamik naisi ei saa seksuaalset erutust tolmulapile ja sokinõelumisele mõeldes, kodutööd lihtsalt tuleb kuidagi ära teha, soovitavalt jagades. Palju neid inimesi ikka on, kes kõiki vajalikke majapidamistöid täiel rinnal naudivad.
Vana hea süsteemi kiituseks
Kui kogu see jama ja trall langeb ühe poole esindaja kaela, pole konflikt ilmselt kaugel, kui pole just tegu kahe pohhuistist flegmaatikuga. Üks rassib, teine igavleb sohval, esimesele käib partneri passiivsus närvidele, tahaks natuke auru väljalaskmiseks iriseda ja tänitada. «Selle laisa jobuga» ei taha seksidagi, sest tuju rikutud ja ongi nässus. Nõiaring, mille vältimiseks oleks mõistlik kohe alguses teemad ära jagada.
Ma ise olen olnud ka suhte alguses selline «ah mis sina, tule eest, teen rõõmuga ise» tüüpi naine, kes siis halli argipäeva maandudes märkab, et väsib ka ja elu lõpuni tegelikult ikka ei taha tuhkatriinust ümmardaja olla. Kõige paremini toimib ikka vana hea süsteem, kus kumbki teeb seda, mida paremini oskab, ja koos tehes saavad asjad kiiremini valmis. Pärast on aega nii kudrutamiseks, hobideks kui muuks meeldivaks. Koostegemise alla kuulub ka ühine otsus, et täna ei viitsigi midagi kuuris ega köögis teha, läheme parem välja. Jälle mõlemad rahul.
Räägin siin muidugi perekondadest, kus kaks täiskasvanut tööl käivad, üksikutel ei jäägi muud üle, kui kõigega ise jõudumööda hakkama saada. Koduperenaised, kellel lapsed suuremad ja sellepärast tööl ei käi, et koduseinte vahel perekonna heaolu tagada, ei pea enamasti muretsema majandusliku toimetuleku pärast. Neil on töölkäimise arvelt ka vähemalt 40 vaba lisatundi nädalas.
Oma täiskasvanueale mõeldes on aga minu jaoks siiani vaieldamatult kõige tüütum kodutöö välja mõelda, mida järgnevatel päevadel süüa teha. Vot seda tahaksin kohe eriti kellegagi jagada, mitte teha vastavasisulisele küsimusele ükskõikset õlakehitust vastuseks saades keerukaid järeldusi. Kokkamise võtaksin edaspidigi rahulikult enda kanda, ka pärastise koristamise, aga palun, mõelge mingi äpp välja või midagi, mis oskab õlakehitust keeruliste alogritmidega analüüsida ja sellele vastava hea roaidee pakkuda. Usun, et seda kasutav publik oleks väga suur ja äärmiselt tänulik.