Kätlin Konstabel: mis siis, kui juhtuks ime?

Foto: SCANPIX

• Kuigi võib olla veider teadlikult imele mõelda, on sellest teinekord palju abi
• Kui mõelda ainult meid vaevavale probleemile, võib tuju veel halvemaks minna
• Depressiivsed inimesed mõtlevad oma muredele väga palju, abi sellest pole
• Mis siis, kui päriselt oleks teisiti?

Küllap on nii mõnigi meist õhanud või kuulnud tuttavat seda tegemas: «Oh, kui vaid juhtuks ime!» Nad ootavad, et see või teine probleem kaoks või ime läbi muutuks elu ise täiuslikumaks. Mõned inimesed õhkavad, et oh, kui ime sünniks ja Tallinna ei valitseks Savisaar või Eestit Rõivas. Küll siis oleks alles elu ja kõik mured kaoks. Kes kuidas. Eks seda õhkamist on palju just siis, kui miski muu ei paista aitavat ja häid lahendusi ei tundu olevat. Aga mis oleks, kui mõtlekski imest? Kui seda õhkamise-olukorda teinekord veel ette tuleb, siis võiks sellest kinni haarata ja küsida – tõepoolest, mis siis, kui juhtukski ime? Kuidas me sellest üldse aru saaks?

Kätlin Konstabel Foto: Erakogu

Ükski normaalne psühholoog ega muu vaimse tervise spetsialist ei paku mures inimesele kristallkuule, lendavat vaipa ja pudelis (või klaasis) džinni, ent ometi on psühholoogide kasutuses üks kaval meetod, mis paneb inimest mõtlema just imele. Tegelikult saab seda enda peal aga katsetada igaüks, keda mõni mure vaevab – olgu siis isiklikus või tööelus.

Asi käib tegelikult väga lihtsalt. Võtke endale vähemalt kümme minutit aega, püüdke lõdvestuda ja päevaste tegemiste mõtted välja lülitada ja kujutlege järgmist olukorda.

Oletame, et sel ajal, kui sa öösel magasid, juhtus ime ja sind vaevav probleem on kadunud. Kuna sa olid sügavas unes, ei tea sa sellest muidugi midagi – enne, kui hommikul asja avastad. Mille järgi sa hommikul aru saad, et nüüd on teisiti, ime on sündinud?

Mida detailsemalt suudad seda hommikut kujutleda, seda parem. Natuke hiljem võib selle ka üles kirjutada. Mida ma kuulen ja näen teisiti olevat? Kuidas ma ise olen teistsugune või kuidas erineb minu enesetunne varasemast? Kuidas ma käitun teisiti? Mida märkaks teised minu elus või olekus varasemast erinevat?

Kuigi esmapilgul on võib-olla veider teadlikult imele mõelda, on sellest teinekord kõvasti abi. Enda murede ja vigadele mõtlemisest võiks ju ka olla kasu, aga alati pole see nii – depressiivsed inimesed mõtlevad oma muredele väga palju, ainult et abi sellest enamasti pole. Tõsi, tihti on vaja analüüsida – olgu siis ise, sõbra või psühholoogi abil – kust hädad alguse on saanud ja kuidas inimene varem on raskete olukordadega toime tulnud.

Positiivsete mõtete tegelik jõud

Kui aga ainult meid vaevavale probleemile mõeldagi, võib tuju veel halvemaks minna. Siis tundub, et väljapääsu polegi – eriti, kui avastame, et juba meie vanavanematel ja vanematel olid sarnased mured või karakter. Siis me mõtleme lõpuks, et kõik eestlased on kinnised ja raske iseloomuga ja «lahendavad» probleeme vägivalla, sõltuvuste või suitsiidide abil. Selge see, et innukaid plaane enda elu paremaks sättida või halvast harjumusest vabaneda see suhtumine just ei soodusta.

Ime-küsimus ongi hea selleks, et probleemiga silmitsi seisev inimene saaks vaadata endale ja elule natuke teise nurga alt – mis oleks praegusest erinev, teisiti. Mis siis, kui päriselt oleks teisiti. Me mõtleme siis positiivsele, võimalustele ja soovitavale tulevikule ja mitte takistustele ja raskustele. Kes kasutab seda mõne halva harjumuse, näiteks küünte närimise puhul, vahest mõtlebki kohe detailselt. Aga küllap meist paljud vastaks alustuseks üldiselt, et «Mul oleks siis palju raha … Palju sõpru … Suurepärane abikaasa … Oleksin siledam ja tervem …»

Ka need vastused saaks väiksemateks tükkideks võtta. Mida tähendab palju raha? Kuidas märkaksid hommikul, et su rahamured on läinud? Millest saaksid aru, et su abikaasa on imetore? Mismoodi oleks su hommik erinev, kui sul haigust enam poleks? Jah, isegi siis kui vastus oleks, et sooviks imet, nii et surnud armsam oleks tagasi, saaks siit edasi mõelda. Millest inimene siis puudust on tundnud – on see lähedus, rahaline tugi, mõistmine, kadunu toiduvalmistamisoskus, mõnusad õhtused vestlused või hea seks.

Nii saame vähehaaval aru, mis on meie tõelised soovid ja vajadused. Kui keegi näiteks vastaks, et ime oleks see, kui laps/mees/koduloom/vanavanem oleks sõbralikum ja mõistvam selles ja tolles asjas, siis saab arutleda, kuidas see sõbralikkus ja mõistvus käitumises väljenduks. Miks on meie jaoks just need omadused olulised.

Ja siis saab juba ka natuke edasi mõelda: mida ise teha saaks, et elu just selline olekski.