Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus ütleb, et Eestis ei kehti eraldi psühholoogiaseadust, seega on tegemist üsna reguleerimata valdkonnaga. «Psühholoogi nime – erinevalt psühhiaatrist – võib kasutada igaüks,» nendib Kalaus. Seetõttu tulebki inimesel endal teha palju eeltööd ning kindlasti uurida psühholoogi pädevust ja kogemusi. «Pole olemas ühtegi teraapiameetodit, mis oleks tõendatult tõhus kõigi psüühika- ja käitumishäirete ravis,» rõhutab Kalaus.
Psühholoog täpsustab, et korduvate teadusuuringute põhjal välja töötatud teraapiameetoditel on palju ühisjooni. «Patsiendile õpetatakse teraapiatehnikaid uute oskustena, seansside vahepeal tehakse kokku lepitud kodutöid,» selgitab Kalaus. «Oluline on, et klient saaks omistada edu endale ning kasutada õpitud oskusi ka pärast ravi lõppu. See ennetab tagasilangusi.»
KÕIGE ALUS ON KVALITEETNE HARIDUS
Tihti ajavad inimesed segamini psühhiaatri ja psühholoogi. Vahet teha on lihtne: psühhiaater on ettevalmistuselt arst, psühholoog aga akadeemilise psühholoogiharidusega. Psühholoogide liidu president Kairi Kreegipuu selgitab, et praktiseeriv psühholoog on spetsialist, kelle tugevuseks on nii raskustesse sattunud kui ka terve psüühika seaduspärasuste tundmine. Kursisolek psühholoogia kui teadusega annab oskuse analüüsida ja hinnata abistamismeetodeid adekvaatselt. «Pädevuse saavutamiseks on tarvis tugevat akadeemilist psühholoogiaharidust, mis vastab magistritasemele, ja aastast juhendajaga praktikat erialasel tööl,» räägib Kreegipuu. «Riiklikult tunnustatud psühholoogiaharidust annavad Eestis ainult Tartu ja Tallinna ülikool. Hariduse kvaliteet on väga oluline – põhjalik väljaõpe tagab muu hulgas, et spetsialist tunneb ära, kui tema abist jääb väheks, ning oskab ka inimest edasi suunata. Teinekord võib see päästa inimese elu.»