Kuidas ennetada diabeeti?

Foto: SCANPIX

Diabeedi ennetamisel on kõige olulisem õige toitumine ja piisav füüsiline koormus, kuid oma osa on ka muudel elustiiliteguritel - stress ja suitsetamine suurendavad samuti suhkrutõppe haigestumise ohtu.
 

Sööma peab Ida-Tallinna keskhaigla diabeediõe Aili Oinuse sõnul kindlasti regulaarselt - kui toidukordi vahele jätta, tekib oht korraga liiga palju süüa ja see omakorda soodustab veresuhkru tõusu.

Samuti on oluline süüa rohkelt köögivilju, eelistada näiteks valgele saiale täisteratooteid, magustoidule puuvilju, kasutada toidu valmistamisel taimeõli. Rasvastele liha- ja piimatoodetele, näiteks hapukoorele, majoneesile, sealihale, vorsikestele ja viineritele tuleks eelistada väherasvaseid liha- ja piimatooteid.

Praadimisele tuleks eelistada keetmist ja hautamist ning janu korral juua vett või teed, mitte aga limonaadi. Samuti tuleks vähendada soola tarbimist - maksimaalselt võiks süüa 5 grammi soola päevas.

Lisaks tõi Oinus välja, kui oluline võib olla kohvipausi ajal tarbitav kõhutäide - näiteks selle asemel, et võtta kohvi kõrvale rasva- ja suhkrurohke Viini saiake, võiks eelistada väikest küpsist ja paari arbuusiviilu. Kalorsuse vahe on selle näite puhul ülimalt suur - esimesel juhul kokku 460 kilokalorit, teisel juhul vaid 95.

Tervislik toitumine tähendab kindlasti ka taldrikureegli järgimist - vähemalt pool taldrikust köögivilju, veerand liha või kala ja veerand taldrikut kartulit, makarone, riisi või tatart.

Kui diabeet on juba tekkinud või on veresuhkur veidi liiga kõrge, on Oinuse sõnul väga oluline jälgida, et korraga ei söödaks liiga palju süsivesikuid, sest muidu tõuseb veresuhkur liiga kõrgele.

Ta tõi näiteks, et pool viilu leiba annab sama palju süsivesikuid kui üks keskmine kartul, üks klaas piima, üks keskmine õun või pirn, pool banaani, 4 ploomi, 2-3 mandariini, 100 grammi putru või kartulisalatit või üks supilusikas riisi või tatart.

Lisaks toitumisele on äärmiselt oluline ka piisav füüsiline koormus. Oinuse sõnul tuleks iga päev liikuda vähemalt 30 kuni 60 minutit järjest. «See, kui inimene 10 minutit läheb kusagile trammi peale või bussi peale, see veel oluline füüsiline koormus ei ole,» tõdes ta.