Inimesed lasevad uhkusel ja egol enda tööd ning ka suhteid segada, märkis McCann. Mõnikord on aga parim viis vaidlust lõpetada end süüdi tunnistades ja edasi liikudes.
Kodus sobib lihtne, kuid tõhus: «Kallis, sul on õigus. Anna andeks.» McCanni sõnul saavutatakse vastutuse võtmisega suurem austus kui näpuga teiste suunas näidates – eriti pikas perspektiivis.
Vana sõnakõlks, et tähtis pole mitte see, mida öeldakse, vaid kuidas öeldakse, peab paika nii tööl kui kodus. Kui koosolekul läheb tuliseks vaidluseks, siis võetakse lõpuks kuulda vaid inimest, kes säilitab tasakaaluka hääletooni.
Kodus tuleks Hirschi sõnul oluliste vestluste eel püüda enda häälest kogu energia eemaldada. Võiks kujutleda, et vesteldakse ülemusega, kellega eeldatavasti ei suhelda kunagi virilal või kriiskaval toonil. Rääkima peaks piisavalt vaikselt, et see uinuvat pisipõnni ei ärataks.
Kui ollakse vihane ning see tuleb esile hääles, siis kuuleb partner vaid viha, mitte väljaütlemise sisu.
Tööl tagasihoidlikult ja vaoshoitult käitumine ei tähenda, et karjääriredelil edasiliikumise võimalus puuduks. Paremini toimiv soovitus näeb ette, et näidatakse sirgjoonelisust, peenetundelisust, austust ja esitletakse veendumusi ilma, et ollakse pealetükkiv.
Näiteks tekib kahtlus, et ülemus varastas idee või ei saatnud abikaasa kindlustuspabereid sinu meilile. Hirsch soovitas sel puhul mõlemale kõigest kahtlust väljendada, öeldes: «Mind huvitab, kas mõistad, et «see või see» juhtus.» Selliselt pälvitakse rohkem, mitte vähem, austust.