Mõnda aega tagasi oli läbiv hoiak, et sekslelud on kas vallalistele hädapäraseks abivahendiks või siis neile, kellele mingil põhjusel oma mehest ei piisa. Arvan hoopis vastupidist, pealegi kui meest vibraatoriga võrrelda, oleks äkki see mõttekohaks, kas üldse edaspidi koos elada. Sama võrreldamatud kui tomat ja jäätis või siga ja vilepill. Mänguasju ei pea ju võtma kui konkurente, mees ei armasta sind vähem, kui pornot vaatab või anaaltappi kasutab. Küll aga võib naine kallima silmis mitu pügalat ülespoole tõusta, kui laseb mehel pealt vaadata, kuidas ta ennast meela miisuna rahuldab ja keset kirehoogu sahtlist mõne vidina lisaks haarab. Siis mees enam pikalt pealtvaatajaks ei suuda jääda.
Mänguasjad pole kaugeltki naiste pärusmaa. Mul on paar väga head meessoost sõpra, kelle leluvalik teeb minu sahtli sisule iga kell silmad ette. Ja nad ei ole kaugeltki ebamehelikud persoonid, kes naisi ei leiaks, vaid nende jaoks on seks üks parimaid lõõgastusi ning loogiline ring: mida laiem ampluaa, seda rohkem elamusi. Laes konks kiige jaoks, postidega voodi, mille küljes käe- ja jalarihmad, kast lelusid voodi all. Metallikarva ja värvilisi, mõeldud just naistele, kuid kasutamiseks ka meestele, ogadega, patareitoitel, kuulikesi, kette. Üksiolemiseks, kahekesi õrnutsemiseks ja rajumaks seksiks.
Selliste meeste fantaasiad on põletavalt kuumad ja konservatiivsema maitse jaoks ilmselt perverssedki, aga ma hindan inimestes väga rääkimisjulgust ja loodan, et minu kallim ei pea sellepärast endale armukest otsima, et ei julge mulle oma salasoovidest rääkida. Loomulikult ei pea kõik kõigile meeldima ja vastuvõetav olema, aga tihti on võimalik mingi kompromiss teha, mis võib algsest salasoovist ägedamgi olla. Julgege tahta ja paarilisega jagada, ei pea alustama kohe jõhkralt suurte vibraatoritega, mis isu kergitamise asemel hirmu tekitavad. Äkki saab seksi uus tulemine alguse hoopis kelmikast täringumängust, söödavast aluspesust (mis tegelikult on söödamatu) või toidupoestki kättesaadavast peenisemansetist.