Lugeja küsib: kui palju peaks lapse sotsiaalmeediakasutamist piirama?

Dagmar Lamp
, Naine.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Meile kirjutas lugeja Kaia, kes küsib nõu: kuidas panna piiri nende kahe vahel – kas ma  olen vastutustundlik lapsevanem, muretsedes oma lapse heaolu ja turvalisuse pärast, või ma olen lapsevanem, kes piirab oma lapse arengut teemades, mis võivad talle tulevikus kasuks tulla, keelates «hobi», millest võib saada tulevikus tema sissetulek ja töö, mida ta armastab?

Mul on 12aastane tütar. Ta on muidu väga tubli tüdruk, õpib hästi ja õpetajad kiidavad: väga viisakas ja tubli tüdruk. Meil on probleeme ainult sellega, et tema põhihobi on internet. Teda ei huvita trennid ega ringid, ka ei soovi ta regulaarselt tegeleda mingi spordialaga. Oma vaba aega armastab ta sisustada sotsiaalmeediaga – enamasti koos sõbrannadega Instagramis, Facebookis või Skype'is olles. 

Mis puudutab sotsiaalmeediat, siis senini olen ma olnud üsna range ema. Ma olen selgitanud ohte: nett on täis perverte ja ei tasu jagada infot inimestele, keda sa ei tea. Eriti tuleb hoida saladuses, kus sa elad ja koolis käid jne. Olen keelanud ka üles panna avalikult fotosid iseendast. Kõik tütre kontod on seega kinnised ja mõeldud vaid sõprade silmadele, seejuures muidugi ei tohi ta suhelda või sõbralisti lisada inimesi, keda ta reaalselt ei tunne. Siiani on meie poliitika end õigustanud ja pahandusi pole olnud.

Hiljuti kontrollisin tema kontosid ja avastasin, et tal on Instagrami-konto, millel on tuhandeid jälgijaid. Sealsed pildid on erinevad, peamiselt loodusele keskendunud, aga on ka pilte temast endast. Pidasin lapsega maha pika jutuajamise ja selgitasin, et need tuhanded jälgijad ei saa kindlasti kõik olla temavanused, samuti meenutasin kokkulepet mitte pilte avalikult üles riputada.

Lisaks rääkisin, et kui panna oma näoga fotosid netti üles, siis fototöötlusega saab palju kurja teha, näiteks saab võtta lapse näo ning kleepida see mõne sellise foto peale, kus ta päriselt olla ei tahaks... Ja panna see netti ringlema... Samas ei olnud lapse fotod väljakutsuvad või eale mittesobivad. Vestluse tulemusena ta kustutas omaalgatuslikult pildid, kus ta ise peal oli ja sinnapaika see jutt jäi.

Nüüd on aga teema jälle aktuaalne, sest sõbrannadega tehakse koos tantsukavasid ja videoid nendest ja ta on otsustanud, et temast saab kunagi juutuuber. Siiani olen ma tal keelanud neid videoid netti panna, aga siin tekibki dilemma...

Töötades ise turundusvaldkonnas olen sotsiaalmeediaga hästi kursis ja ma tean kui oluline on tänapäeval omada teadmisi ja oskusi sotsiaalmeedia portaalides orienteerumiseks – see on valdkond, mis muutub pidevalt ja järjest enam ettevõtteid hindavad just noori turundajaid, sest nemad tunnevad neid portaale hästi. Ma tean, kui raske võib olla ettevõttel tuhandeid jälgijaid saada, ükskõik, millisest sotsiaalmeediavõrgustikust siis rääkida.

Minu küsimus ongi – kust läheb see piir vastutustundliku lapsevanema ning lapse arengut takistava vanema vahel? Ma muretsen oma lapse heaolu ja turvalisuse pärast, aga ma ei taha piirata tema arengut teemades, mis võivad talle tulevikus kasuks tulla. Ma ei taha keelata tema «hobi», millest võib saada tema sissetulek ja töö, mida ta armastab! Moodsa ema dilemma... Kust läheb piir, kuidas käituda?

Lugejad, mis teie arvate? Andke Kaiale nõu!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles