Rebecca Germaine on 26aastane Yorgi naine, kel diagnoositi trihhotillomaania juba 13aastaselt. Selle psühholoogilise häire tõttu pidi ta juba 15aastselt kandma parukat, et katta oma peas kiilaid laike.
Aastaid omal juukseid peast kiskunud naine sai pulmadeks soengu korda
Trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mille tõttu inimene kas krutib või tõmbab endal juukseid peast. Mõnikord ei piirduta ainult juustega, vaid kisutakse välja ka ripsmeid, kulme, käe- ja jalakarvu, kubemekarvu, kaenlaaluse karvu jne. Karvad tõmmatakse välja koos karvasibulaga, mistõttu võib tagajärjeks olla kiilanemine.
Ka Rececca arst hoiatas, et kui naine ei lõpeta, ei kasva ta juuksed enam kunagi tagasi, kirjutab Daily Mail. See väljavaade oli kohutav, sest Rebeccal oli pulmadeni jäänud kõigest kuus kuud.
Appi tõttas peigmees Tim, kes hankis oma tulevasele naisele 3000 naela eest erilise šinjooni The Intralace System. Tegu on osalise parukaga, mis katab peanaha nii, et sealt pole enam võimalik juukseid välja kiskuda. Šinjoon maksis pea kuus korda rohkem kui Rebecca pruutkleit, kuid tänu sellele pole naine siiani oma juukseid peast välja tirinud.
Rebecca muretses oma pulmasoengu pärast juba teismelisena, sest tahtis, et ta ei peaks sel päeval kandma parukat. Kuna uus tehnoloogia on niivõrd hea, nägi ta pulmasoeng väga loomulik välja. Tänu sellele tundis ta end üle pika aja terve ja õnnelikuna.
Trihhotillomaania pärast kannatas Rebecca koolikiusamise all ja kord rünnati teda ka ööklubis. «Mind kutsuti «kiilakaks» ja kui hakkasin kandma parukat, siis leiutati sellega seonduvaid hüüdnimesid,» rääkis ta. «Isegi 23aastasena ööklubis olles tuli keegi mulle selja taha ja tõmbas mult paruka peast. Kandsin parukat 13 aastat ja olin selle kandmisest alati teadlik. See teadmine oli mul kogu aeg kuklas.»
Rebecca haigus sai alguse ripsmekarvade väljatõmbamisest. «Ma tundsin justkui kergendust, kui ripsmekarvu välja tõmbasin. Sealt edasi läksin kulmude kallale. Lõpuks kiskusin neid pealaelt ja sellest sai väga tugev harjumus. Ma ei suutnud seda kuidagi lõpetada ja see mõjus laastavalt mu enesehinnangule. Tundsin, et mul ei ole enda üle mingit kontrolli.»
Kuna šinjoon katab Rebecca pead vaid osaliselt, tunneb ta end nüüd palju enesekindlamalt ja õnnelikuna. «Inimesed võtavad oma juukseid iseenesestmõistetavalt. See on hämmastav, kui palju võib juuste olemasolu, või minu puhul nende puudumine, elu nii palju mõjutada.»