/nginx/o/2015/10/08/4571477t1h87dc.jpg)
Kas oled kunagi sotsiaalmeedias ringi vaadates tundnud, et su meeleolu muutub üha halvemaks? Sa pole üksi. Tänu nutiseadmetele oleme kogu aeg väga hästi kursis sellega, mis meie tutvusringkonnas toimub, kuid seoses sellega on teadlased täheldanud, et ka inimeste enesehinnang on märgatavalt langenud.
Dove viis läbi enesehinnangu projekti, mille raames selgitati välja, et miljonid Suurbritannia neiud tunnevad oma keha tõttu ebakindlust ja kaks kolmandikku neidudest tunnistas, et nad tunnevad end internetis ilusamana, kui nad tegelikult on, kirjutab Huff Post.
Projektist selgus seegi, et nende neidude hulk, kelle sõnul tekitab sotsiaalmeedia neis negatiivseid tundeid, kahekordistub vanuses 13-18. 60 protsenti ülikooliealistest neidudest tunnistas, et sotsiaalmeedia mõjub nende enesekindlusele negatiivselt.
Teisest küljest selgus, et paljud noored neiud kasutavad sotsiaalmeediat selleks, et võita teiste heakskiitu – see tekitab ju hea tunde, kui sinu postitused või pildid meeldivad paljudele. Enamik 18-23-aastastest naistest sõnas, et nad ei postitaks sotsiaalmeediasse fotot, kui nad poleks oma välimusega rahul. Keskmiselt kulub neidudel selfi tegemiseks valmistumiseks 12 minutit. Tulemuseks on see, et naiste kohalolu sotsiaalmeedias on niivõrd ettevaatlikult üles ehitatud, et see ei kujuta enam üldse nende reaalset elu.
Fotod, mida me iga päev näeme, mõjutavad oluliselt seda, mida me peame ilusaks, seega mis juhtub, kui need fotod on lavastatud ja töödeldud? Huff Post konsulteeris psühholoogi Elaine Slateriga, kes selgitas, kuidas mõjutab sotsiaalmeedia kehakuvandit ja kuidas sellega võidelda.
«Me elame maailmas, kus teised jälgivad pidevalt meie välimust ja aja pikku võib juhtuda, et meist endist saavad enda kõrvaltvaatajad,» ütles Slater ja lisas, et seetõttu levib tõekspidamine, et inimkeha on võimalik lõputult muuta. «Kehast on saanud lõuend, mida saab parandada, muuta, ümber kujundada ja uuendada.»
«Kulutame palju aega, energiat ja raha – ent tunneme häbi ja süümepiinu, kui me peaksime põruma,» jätkas Slater. «Veatut ideaali pole aga võimalik luua, sest seda pole olemas. Meie ettekujutus sellest, mis on ilus, on kujundatud neist fotodest, mida me alalõpmata näeme.»
Lõpuks tekibki arusaam, et me kõik «peame» sellised välja nägema ning see vähendab enesehinnangut, tekitab viha ja põlgust enda vastu, ebakindlust, häbi, suureneb depressiooni risk ning rahulolematus. Kuidas sellest nõiaringist välja murda?
«Selleks, et seda survet vältida, peaks iga naine olema teadlik, kuidas ta mõtleb endast kui naisest,» selgitas Slater. Tema sõnul peaks naised endalt küsima: kas minust piisab sellisena, nagu ma olen? «Me peame teadvustama ja hindama seda, mis defineerib meid kui naisi lisaks välimusele: intellektuaalsus, emotsionaalne intelligentsus, tööalane edu, head suhted, loomingulisus, empaania ja kaastunne, vastupidavus ja tugevus, lojaalsus ja juhtimisoskus, headus ja armastus, tervis,» tõi ta näiteks.
Ära sukeldu teise inimese reaalsusesse ega võta omaks tema definitsiooni naisest. Selleks, et iseendast parem kujutluspilt saada, soovitas Slater keskenduda hetkele, mitte lasta mineviku raskustel ja tuleviku ärevusel kaasa haarata. Lülita muu müra välja, siis on praegust hetke lihtsam selgelt näha.
«Olevikule keskendumine aitab meil ennast paremini mõista, me saame parema ülevaate oma mõtetest ja tunnetest ning ka sellest, kuidas need võivad meid vahel negatiivselt mõjutada,» selgitas Slater.
Dove käivitas hiljuti uue #NoLikesNeeded kampaania, mille eesmärgiks on noortele neidudele meelde tuletada, et meeldima peab ainult iseendale, mitte teistele.