Perekeskuse Sina ja Mina perenõustaja ja -koolitaja Meelike Saarna sõnul on paarisuhte ühe poole truudusetuses tihti nähtav suund suhtesse sisse - petmine on kui appihüüd partnerile, et ta suhte vajakajäämisi märkaks.
Nõustaja: truudusetus on kui appihüüd partnerile
Saarna sõnul peaks kõrvalehüppest ja truudusetuse andestamise tingimustest rääkides kõigepealt rääkima terminitest ja tähendustest. «Mis on üldse suhe ja mis on kõrvalehüpe?» Võib ju olla, et paaril on kummagi kohta erinev ettekujutus.
«Seetõttu on väga oluline, et kummalgi suhte osalisel oleks selgus vähemalt peamistes küsimustes. Näiteks: Kes olen mina sinule? Kes oled sina minule? Kes me oleme koos? Miks me oleme koos? Millised on meie kooselu reeglid ja milline meie suhte perspektiiv?» rääkis nõustaja.
Need on asjad, millest tuleb rääkida, aga mis on väga tihti paaridel jäänud läbi rääkimata. Kui vastused neile paari kooseksisteerimiseks väga vajalikele küsimustele on olemas, on suhtes Saarna sõnul kohe palju rohkem selgust.
Nõustaja sõnul on lugu kehv, kui paarile alles mõnes kriisisituatsioonis selgeks saab, et sellest, mis üldse suhtest suhte teeb, mida selles kõige tähtsamaks või kõige hullemaks peetakse, pole juletud või tahetud rääkida.
Nii võib alles emotsionaalselt kõrgelt laetud olukordades ilmneda, et kooselu tähendus kummalegi on täiesti erinev: «Naine mõtles, et on peaaegu abielus, mees mõtles, et on pigem üüriline. Ja üüriliselt ju truudust ei nõuta...»
Tuleks mõelda suhte kaugematele eesmärkidele
Saarna märkis, et kuigi partneri kõrvalehüppest teadasaamise järel võib truudusetuse fakt ise tunduda ülekohtune ja isegi tülgastav, peaks lisaks selle hetke tunnetega tegelemisele mõtlema ka oma tulevastele tunnetele ehk sellele, millised on olnud kaugemad eesmärgid selles paarisuhtes.
«Kas suhte eesmärk on oma elu jagades üheskoos vanaks saada? Või lihtsalt veeta lõbusalt aega, kuni klapib? Suhtele tulevikumõõtme lisamine – või vähemalt selle üle mõtlemine, sellest rääkimine – toob juurde vajalikku realistlikku vaadet,» selgitas ta.
Kui suhe ka pikas perspektiivis ikkagi väärtuslik tundub, on kohasem mõelda suhte säilitamisele või vähemalt seda säästvate hoiakute alalhoidmisele, märkis Saarna.
Ta lisas, et üheski suhtes pole nii, et kui asjad lähevad viltu, on üks pool «süüdi» ja tema peabki siis end «tuhaga üle raputama» ja «parandama».
«Iga suhe koosneb vähemalt kahest osapoolest, seda ei maksa mitte kunagi unustada. Kui üks on truudusetu, on teiselgi juhtunus oma osa, täpsemalt öeldes: pool.»
Truudusetus räägib põhisuhte vajakajäämistest
Saarna sõnul peetakse truudusetust küll enamasti üheks kõige suuremaid kannatusi tekitavaks, suhte kõige enam lõhkuvaks asjaoluks, ent ükskõik mis elulist sündmust või fakti on alati mõistlik vaadelda kõikvõimalike vaatenurkade alt ja erinevates seostes.
Nimelt on nii lähedussuhete alalhoidmine kui ka purunemine ikka seotud varjatud allhoovuste, peidus poolega, ja seda on paaril endal reeglina keerukas märgata.
«Kuid ükski inimtegevus pole nii lame ega ühemõtteline, et sellest mingeid muid tähendusi leida ei võiks, kui vaid see, mis otse silma paistab. Truudusetus ehk kõrvalsuhe räägib ikka midagi põhisuhte kohta,» ütles Saarna.
Näiteks võib truudusetus olla märk liialt keerukast paarisuhtest, kus kolmandal on pingemaandaja ülesanne. Samuti võib truudusetus olla seotud kartusega liialt sügava või liialt kammitseva partnerluse ees.
Kui põhisuhte kõrvale teine luuakse, jäävad mõlemad Saarna sõnul paratamatult pealiskaudsemaks. Kõrvalsuhe võib tekkida ka juhul, kui põhisuhtest ei saada kätte seda, mida tegelikult väga igatsetakse.
«Asi on selles, et inimesel on erinevatel ja väga keerukatel põhjustel hirmutav, raske ja vahel isegi võimatu küsida armastust, toetust, abi või muud puuduolevat oma partnerilt. Palju lihtsam tundub seda otsida ja leida väljastpoolt põhisuhet,» selgitas nõustaja.
Saarna sõnul võib see tunduda paradoksaalne, kuid tihti on truudusetuses nähtav suund mitte suhtest välja - kuigi ka see on sageli ilmne -, vaid suhtesse sisse. «Truudusetus on kui appihüüd paarilisele, et too suhtes olevat kriisi või vajakajäämist märkaks või kuulda võtaks.»
Kuid samamoodi võib truudusetus olla ka märgiks sellest, et elus on tekkinud teatav rutiin ja liikumatus ning vajatakse väljakutset.
«Uus suhe on kindlasti paeluv väljakutse, ent tihti palju kannatusi kaasa toov,» nentis Saarna. «Oma rutiini lastud suhte värskendamine võiks ju samuti väljakutse olla. Või uus hobi, uus eriala...»