Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Lapsendamise kümme põhitõde

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Sel nädalal on käimas lapsendamise nädal, mille eesmärgiks on lapsendamisega seotud teemad Eestis valguse kätte tuua. Eesti peredes elab 2014. aasta seisuga 954 lapsendatud last. 

Lapsendamise nädala kutsus ellu MTÜ Oma Pere. Selle tegevjuht Sigrid Petoffer on veendunud, et lapsendamine on lapse parimates huvides. Inimesed, kellel erinevatel põhjustel pole võimalik endal lapsi saada, oskavad väärtustada lapse kasvatamist oma perekonnas.

Lapsendada saab last, kellel on katkenud side päritoluperega. Vaatamata sellele on täna pered valmis lapsega rääkima tema päritolust ja lapse kasvades toetavad tema vajadust kohtuda sünniperega. «Tihti osutub see aga võimatuks, kuna sünnivanemad on kas surnud, riigist lahkunud või pole valmis lapsega suhtlema,» lisab Petoffer.

Lapsendamisega on seotud ka palju müüte – arvatakse, et lapsendamiseks peab olema superinimlike võimetega või majanduslikult väga heal järjel. MTÜ Oma Pere abiga lükkame ümber mõned müüdid. Siin on kümme olulist punkti lapsendamise kohta Eestis.

  1. Vanuse ülempiir pole määratud. Lapsendada saavad inimesed, kes on vähemalt 25aastased. Tähtis on, et pere suudab lapse üles kasvatada.
     
  2. Lapsendada saab ka üksinda. Jällegi – tähtis on, et laps kasvaks üles turvalises keskkonnas.
     
  3. Lapsendamiseks ei pea abielluma. Siin on aga üks oluline nüanss – kooselu puhul saab lapsendada vaid üks partneritest. Ühte ja sama last saavad lapsendada ainult abielus olevad isikud.
     
  4. Füüsiline puue pole takistuseks. Nagu ennegi, on kõige olulisem lapse heaolu, seega on puude puhul määrav, kas vanem suudab lapse eest hoolitsemisega toime tulla.
     
  5. Tegemist pole pöörase bürokraatiaga. Seega pole vaja karta, et mattute paberitesse. Lapsendamiseks on vaja täita avaldus, läbida pereuuring ja käia koolitusel.
     
  6. Lapse ootamise aeg on lapsevanemaks kasvamise aeg. Kuigi lapsesoov võib olla kirglik, soovitatakse ootusaega kasutada enda ettevalmistamiseks, võrdle seda kas või rasedusaegse ootusega. Varsti saab sinust lapsevanem!
     
  7. Lapsendamiseks ei pea kuuluma Eesti rikkate edetabelisse. Oluline pole elamispinna ja sissetuleku suurus, vaid suutlikkus rahuldada lapse arenguvajadusi.
     
  8. Arvesta ka pere teiste lastega. Kui peres on veel lapsi, aruta asi nendega põhjalikult läbi. Tähtis on kõigi pereliikmete nõusolek.
     
  9. Lähisuhted ja toetusvõrgustik. Oluline on, et perel on inimesi, kes neid toetavad.
     
  10. Lapsendamine Eestis. Kui sa soovid Eestis lapsendada, on oluline, et sa ka alaliselt Eestis elaksid.
Tagasi üles