On inimesi, kellel pole pea elus kordagi valutanud. Neid õnnelikke leidub siiski vaid käputäis, ülejäänud meist – ehk 80–90 protsenti – teab, millist piina sepapoiste trummeldamine peas tuua võib, kirjutab Marika Makarova ajakirja Üks oktoobri/novembrinumbris.
Päris täpseid põhjusi, miks ühel pea valutab, teisel mitte, on aga raske öelda nii lääne kui ka iidsel ajurveeda meditsiinilgi.
Üks on selge – peavalu on, ühe erandiga, põhiliselt naiste kaebus. Miks? Asi arvatakse olevat hormoonides. Teiseks ei peeta peavalu haiguseks, vaid häireks, sest see ei ole midagi püsivat.
Küll aga on pea-, nagu igasugune muugi valu märk sellest, et tasakaal on paigast ära. Ka on valu subjektiivne – inimeste valutaluvus on erinev, liiati pole valu võimalik ei katsuda ega selle tugevust aparaadiga mõõta.
Lääne meditsiin & peavalu
Peavalu on sõltuvalt valu tüübist erineva olemusega. Nii on migreen vaskulaarne peavalu ehk seotud veresoonte, just aju pinnal olevatega. Kui need laienevad, tekib ülitugev migreenivalule iseloomulik valuaisting.
Kõike seda juhib keemiliselt ajutüves olev kolmiknärvi tuum. Seepärast võib migreeni all kannatavatel inimestel alata valu tihtipeale kuklast ning kulmineeruda otsmiku ja oimu piirkonnas.
Pinge tüüpi peavalu on aga seotud lihastega ning enam just koljut katvate väikeste lihaste pingega.
Peavalu põhjusi on üksjagu: stress, ärritus, hirm, liigutamislaiskus, vürtsine toit, vahu- ja punavein, menstruatsioon, vererõhu või veresuhkrutaseme muutus, haigused.
Peavalukeskusest abi
Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja ja sealse peavalukeskuse rajaja dr Toomas Toomsoo asub kõigepealt koos patsiendiga otsima vastuseid küsimustele: kus pea valutab? milline on valu iseloom? kui tugev see 10 punkti skaalal on? millal tuleb? kaua kestab?
Tõsise peavaluga tegelemine võtab vähemalt aasta ja nõuab iga kuu-paari tagant visiidil käimist. Peavalupäevikut tuleb kõigil pidada kolm kuud. Vanu käijaid on peavalukeskuse avamisaajaga võrreldes siiski vähemaks jäänud. Peavaludest pole nad küll lahti saanud, ent need on nii harva ja nii nõrgad, et pole inimesele enam probleemiks.
Ajurveedameditsiin & peavalu
«Ajurveedaarst teeb kõigepealt kindlaks inimese kehatüübi ehk dosha, kuulab pulssi, vaatab silmaiirist, kõrvalesta, keelt, käejooni ja kehal asuvaid märke, uurib horoskoopi ning seda, millal valu tekib, mis ravimeid inimene tarvitab, mida sööb – sest ka toidust võib tekkida peavalu,» selgitab Aurea ajurveeda- ja massaažikeskuse ajurveedaarst Aleksandr Dreljov, kuidas 5000-aastane India meditsiin peavalupatsiente kohtleb.
«Ajurveeda otsib valu põhjusi selle järgi, kuidas doshad tasakaalust väljas on, ning annab eluviisi- ja toitumissoovitusi, samuti näpunäiteid taimsete preparaatide tarvitamiseks. Nende järgimisel taastub nii doshade tasakaal kui ka tervis.»
Kolm doshat
Ajurveeda järgi on inimeses koos kolm peenenergiat ehk doshat – vata, pitta ja kapha, mille tasakaal ja hulk määratakse viljastamise hetkel. See on meie põhiolemus, meie kehatüüp, mis ei sarnane mitte kellegi teise omaga. Peavalu põhjusteks peab ajurveeda nende kolme dosha tasakaalu kadu.
Vata peavalu
Kui vata on tasakaalust väljas, algab pulseeriv peavalu enamasti öösel, päeva edenedes see leebub. Või siis tekitab valu tunde, justkui oleks kõik kinni ja krampis.
Mis aitab? Soojendamine. Võta sisse 1 sl soojendatud seesamiõli, joo soojendavate omadustega ingveriteed. Peavalu ajal tekib maos ja soolestikus tihti ajutine kramp, mistõttu ka valuvaigisti ei imendu. Läheb hoog mööda, hakkab tablett mõjuma. Maga hämaras toas, sest rahu ja puhkus teevad head.
Söö sooja, veidi rasvast ja vesist toitu, mis vähendab vatat. Väldi kuivatatud puuvilju, kuiva ja kerget toitu. Head teeb saun, samuti abhyanga – kogu keha massaaž soojendatud õliga, shirobasti – õlivann peale ning shirodara – pidev soojendatud õli vool laubale.
Pitta peavalu
Kui pitta on tasakaalust väljas, tunned, kuidas pea ja keha kuumavad ja punetavad. Pitta peavalu – siia kuulub ka migreen – tekib, kui külm tuul ja õhk kehasse lähevad või maks häiritud on, s.t inimene vihastab ja ärritub kergesti ning on agressiivne, misjuhul tuleks ravida just maksa.
Mis aitab? Maksafunktsiooni parandavad käokuld, soolikarohi, maisiõite emakasuudmed, takjajuur. Samuti jahe ja jahutav melissi-, mündi- või punetee. Ägeda peavalu korral võiks võtta ampsu jäätist, sest pittale meeldib magus, hoida seda keelega vastu pehmet suulage ja lasta sulada. Hea on ka abhyanga, ent selitatud või gheega või vähese koguse toatemperatuuril oleva seesamiõliga.
Kapha peavalu
Kui kapha on tasakaalust väljas, on nina umbes, urked on lima täis, hommikul tõustes on silmad paistes ning pea paks ja raske.
Mis aitab? Tasakaalustamiseks tuleb kehale anda rohkem niiskust, s.t end soojendada, liikuda, higistada. Olla värskes õhus, käia saunas, et saaks lima ja toksiinid välja higistada. Süüa-juua puhastava toimega kraami. Hea on ka abhyanga, aga mitte õli, vaid taimepulbrikotikestega, või siis keha hõõrumine taimepulbriga.
Ida & lääs: abi igaks peavaluks
Söök-jook Ütle ei apelsinimahlale, tsitrustele, šokolaadile, kohvile, ehkki on migreenikuid, kes ilma hommikukohvita peavalu saavad. Ka on kofeiinipulbrid ikka migreeni leevendanud.
«Mõned arstid soovitavad vahetada kohv siiski musta või rohelise tee vastu, sest tees on ainulaadset ja soodsalt mõjuvat teiini,» ütleb Toomsoo. Dreljovi sõnul võiks lisada nii toidu kui tee sisse vürtse. Neil aga, kes tihti peavaluga kimpus, võiks vältida valke, eriti liha ja konservliha, emmentali ja hallitusjuustu, pähkleid ja seemneid.
Nõelravi on peavalu tohterdamisel lääne meditsiini poolt nn alternatiivteraapiatest üks tunnustatumaid.
Jooga on teine idamaine avitaja, mida eriti pingepeavalu puhul soovitatakse. Nii joogaasendid kui hingamisharjutused rahustavad meelt, lõdvestavad lihaseid ja lõõgastavad kogu olemust.
Kergema peavalu puhul võiks enne tableti haaramist teha paar minutit ühe ninasõõrme hingamist, juua klaas toasooja vett, puhata, taas hingata, juua ja puhata. Kogu seeria peaks kestma 5–7 minutit ning vett tuleks juua kolm klaasi.
Refleksoloogia Kuna suur varvas tähistab pead, võiks peavalu korral mudida läbi suure varba alumise külje, servad ja otsa, samuti varba ja talla ühenduskoha, mida seostatakse kaelaga.
Seesamiõli Et pea oleks selge ja aju töötaks, määri iga päev sõrmeotsaga ninasõõrmetesse seesamiõli. See tasakaalustab kõiki doshasid ning on eriti hea talvel, mil limaskestad kuivas toaõhus kuivama kipuvad.
Ravimtaimed Kui pea huugab, joo mustsõstra mahla või angervaksa-, kalmuse-, lavendli-, melissi-, naistepuna-, palderjani-, tihasheina-, tõnnikese- või lõhnava neitsikummeli teed.
Ginkgo biloba e hõlmikpuu vähendab lisaks koljusisest rõhku ja parandab ajuvereringet. Ajurveedaravimitest on head brahmi e sasi-vesikaak, gotu kola e aasia vesinaba ja ashwagandha e uimastav juustumari.
Aroomiõlid Basiilik, eukalüpt, geraanium, lavendel, loorber, majoraan, meliss, muskaatsalvei, piparmünt, kummel, rosmariin, sandlipuu.
Kristallid Ametüst, aventuriin, fluoriit, kaltsiit, kassisilm, lasuriit, opaal, suitskvarts, türkiis ning teised sinistes, violetsetes ja indigotoonides kristallid.
Ja inimene ise?
Võta oma peavalu käsile. Selle asemel, et minna kergema vastupanu teed, neelata tablett või oma peavalust heietada, hakka endaga tööd tegema. Närvilised, kergesti ärrituvad ja kurjad leidku sobiv lõõgastustehnika, ülekaalulised asugu kaalu langetama, spordipõlgurid hakaku liikuma.
Vaata, mõtle ja kuula oma keha ja südant. Lõpeta enesepiitsutamine ja muretsemine. Anna vabaks oma jäigad mõttemustrid ja kontrollimisihalus. Ole enda vastu aus ja armasta ennast.