/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/10/14/449590t1hdc2f.jpg)
Üliõpilaskorporatsiooni Filiae Patriae juubeliaktusel võrdõiguslikkuse teemadel arutlenud president Toomas Hendrik Ilves märkis, et võimu juures on naisi liialt vähe, samas kui kõrghariduse valdkonnas on olukord täpselt vastupidine.
Ilves: võimu juures napib naisi, kõrghariduses mehi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me vaatame omaenda eestikeelset keelepruuki, siis täheldame, et meil on autojuht ja meil on naisautojuht,» märkis Ilves.
«Meil on poliitik ja siis on meil naispoliitik. Ja siin, üliõpilaste ringkonnas, räägitakse korporatsioonidest ja naiskorporatsioonidest. Midagi on siin viltu ja kui see vildakus ulatub ka sellesse kõrgharitud seltskonda, kus soo asemel peaks oluline olema hoopis vaimsus, siis on minu arvates midagi väga viltu,» rääkis president.
Võrdõiguslikkusega Eestis halvad lood
Tema sõnul selgus värskest maailma majandusfoorumi võrdõiguslikkuse raportist, et Eestis on soolise võrdõiguslikkusega lood halvasti.
«Ühelt poolt on naised halvasti esindatud valitsuse ja ka parlamendi liikmete seas. Ehk et võimu poolel on naisi ebaproportsionaalselt vähe. Ent vaimu poolt, ühes mitte vähem olulises valdkonnas, nimelt kolmanda taseme hariduses ehk kõrghariduses, on pendel täiesti teise serva liikunud. Naistel on kõrghariduses meeletu ülekaal,» arutles riigipea.
Ilves tõi välja, et naisi on tudengite hulgas meestest tervelt 1,69 korda rohkem. Meedia on aga hakanud antud teemat lahates rääkima, et naised liiguvad võrdväärsete partnerite otsinguil kodumaalt piiri taha, mis olemasolevat tasakaalutust veelgi suurendab.
«See nõiaring, negatiivne tagasiside, kuidas iganes me seda nimetame, viib olukorrani, mis pole – kasutades üht nüüdiseesti keele ebaõnnestunumaid sõnu – jätkusuutlik,» leidis Ilves.
Kõrgharidusega naine kaotab väärtust
Riigipea sõnul viib naiste arvuline ülekaal nende sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemisele. «Kui kõrgharidusega mees on haruldasem, siis tema väärtus tõuseb. Kõrgharidusega naine kaotab oma tavalisuse tõttu väärtust,» ütles Ilves.
«See on probleem, mille ignoreerimine, tagaplaanile lükkamine või ajakirjanduslik lihtsustatud käsitlemine üksnes suurendab tulevaste põlvkondade raskusi,» märkis ta.
«Kui mehed ei võimalda naistel poliitikas osaleda muul viisil kui teisejärgulistel kohtadel, kui mehed ei hääleta ka naiste poolt ja kui mehed ise valivad võimaluse kõrgharidusest mitte hoolida, siis kannavad mehed ise ka vastutust tagajärgede eest,» lisas president.
«Kui mehed ei võta midagi ette naiste tõusu takistava niinimetet klaaslae purustamiseks, kui mehed ei võta midagi ette meeste ja naiste palgaerinevuste korvamiseks, siis pole meestel ka õigust kurta, et eesti naised kolivad Eestist ära. Sinna, kus neid hinnatakse,» ütles president.