«See on jube, kui keskealine matab ennast koju nelja seina vahele teleka ette. Maailmas on ju nii palju näha ja avastada, on, kellele ennast näidata,» tõdeb staažikas kosmeetik Piirisild. Ta rõhutab, et ei maksa unustada ka teist olulist aspekti – meie sünnitajate vanus üha kasvab, aga ükski laps ei taha ju, et tema ema näeks hall ja väsinud välja.
Keemiline koorimine – soovitatav alates 25. eluaastast
Kirurginoa üks alternatiiv on naha keemiline koorimine, millega kosmeetik saab aidata alles tekkiva peenikese kortsu korral. Samuti parandab keemiline koorimine väga hästi naha stuktuuri ja reljeefi ning uuendab vananevat nahka, sest koorimisel eemalduvad nahapinnalt surnud rakud.
Et nahka kooritakse suhteliselt sügavuti, aitab see muuta ka naha PHd ning selle tulemusena imenduvad kõik toimeained paremini nahasse. Tõsi, see protseduur ei pingulda nahka nii palju, et see lihast tõstaks, viimast aitavad teha mesoteraapia, täitesüstid ja tugevamatoimelised kreemid. Viimaseid soovitab Piirisild eeskätt alates vanusest 55+.
Naha nõrgemaks keemiliseks koorimiseks kasutatakse erinevaid AHA-happeid: peamiselt glükool-, piim-, mandli-, õun-, sidrun-, viinamarja-, puuvilja- ja salitsüülhapet. Firmal Gernetic on lillhappeampullid, mida saab ka ise kodus kasutada.
Keemilise koorimise protseduuri käigus nahapind puhastatakse, siis kantakse sellele hape, mis võib nahal olla kolmest kuni kümne minutini, erineva happe korral on aeg erinev. Et kipitus väga valulik ei tunduks, suunatakse ventilaatorituul näole. Pärast happe toimimisaega see neutraliseeritakse. Väga nõrgatoimelised happed jäetaksegi nahale.
Keskmine ja tugevam happekoorimine tehakse triklooräädikhappe või fenooliga. Nende kasutamisel hakkab nahk mõne päeva möödudes pärast protseduuri ketendama ja koorub maha, piltlikult öeldes nagu maol.
«Päris süvakoorimist olen viimasel ajal saanud harva teha, kuna sel juhul peaks inimene töölt umbes nädala puuduma, aga seda saavad vähesed endale lubada. Siis piirdutaksegi pindmise koorimisega.»
Õrna keemilist koorimist on soovitav teha juba alates 25. eluaastast. Tugevam koorimine on näidustatud alates 40. eluaastast. Aga kui on vanust 45+, võiks keemilise koorimise asendada mesoteraapia ja täitesüstimisega – saab parema tulemuse.
Mikrolihvimine – üks paremat efekti andev protseduur
Teine võimalus surnud naharakkude eemaldamiseks on mikrolihvimine. Eriti hea on need kaks protseduuri ühitada, tehes enne kerge mikrolihvimise ja pärast seda õrna keemilise koorimise. Aga protseduuride valik sõltub nahatüübist. Kirjeldatud moodus sobib hästi tugevamale, suurepoorilisele, isegi armilisele nahale. Mikrolihvimist tehakse ka enne mesoteraapiat.
Piirisilla sõnul on mikrolihvimine kosmeetikamaailmas üks paremaid protseduure. Kui kee- milisele koorimisele järgnevad kolm-neli päeva pole teie välimus kõige esinduslikum, siis mikrolihvimisega seda probleemi ei kaasne. Ainult ühel päeval nahk natuke õhetab ja kõik.
Mesoteraapia viib toimeained sügavale nahka
Mõne aja möödudes pärast keemilist koorimist on parema tulemuse saamiseks otstarbekas teha mesoteraapiat. Selle protseduuriga viiakse toimeained sügavale nahasse kas raadiolainetegavõi süstides. Mesoteraapia aitab kortse ennetada ja siluda ning lihaseid pinges hoida.