/nginx/o/2010/10/29/456999t1hd4a0.jpg)
Syracuse ülikooli neuroloogia õppejõu assistent soovis teada, kuidas näeb armastus välja ajus ning asus analüüsima uuringuid, kus kujutati ajutegevust romantilistel hetkedel. Naise leidu kajastati paljude haaravate, kuid eksitavate pealkirjadega lugudes - näiteks «armumiseks kulub ajul alla ühe sekundi».
Enamikus meta-analüüsis vaadeldud uuringutes kasutati aju verevoolu tuvastamiseks fMRI-d, mis on ajuskanneeringu tüüp, kirjutas Time.com.
Nimetatud vahendiga mõõdetakse ajutegevuse muutusi vastusena kindlale ärritajale - näiteks armastatu nägemisele, tema nime kuulmisele või üheskoos kogetud sündmuste meenutamisele.
Professor Stephanie Ortigue leidis koos kolleegiga, et armunud inimese ajus aktiviseeruvad samad naudingu- ja tasu keskused, mis on seotud eufooria tekkega teatud narkootikumide (näites kokaiin) tarbimisel.
Lisaks oli näha ajutegevuse vähenemist piirkondades, mis on seotud emotsioonidega nagu ärevus, hirm ja lein.
Kirgliku armastuse ja narkootikumide mõjul samade naudingukeskuste tegevus uudisena ei tule , kuid vale oleks eeldada, et armastus aktiviseerib aju narkopiirkonnad.
0,2 sekundiga ei teki tunded võõra vastu
Uuringust kirjutatud lugudest oli ühel eriti seksikas pealkiri: «armastus esimesest silmapilgust võib tekkida ühe viiendiku sekundi jooksul», mis on aga eksitav väide.
Ortigue avastas hoopis, et armastuse tekkimisega seotud virgatsaine suudab 0,2 sekundiga täita aju vaid visuaalsete vihjetega enne, kui suudetakse ära tunda inimese nägu.
Meta-analüüsist selgus küll, et armastus võib end ilmutada kiirelt visuaalsete vihjete põhjal, mis on aga erinev esimesest silmapilgust võõrasse armumise kontseptsioonist.
Uuringus osalejatel olid tunded juba algselt olemas - neile näidati pilte või meenusid neile nimed ja näod inimestest, keda nad armastasid.
Romantilise ja lapse armastuse puhul töötab aju erinevalt
Huvitavaks osutus Ortigue võrdlus keemilistest protsessidest romantilise ja mingi teise tasandilise armastuse puhul.
Lisaks armastusest tulenevatele ajutegevuse muutustele, oli inimestel, kes enda sõnul partenerit sügavalt ja kirglikult armastasid, veres kõrgem närvikasvufaktori (NGF) tase nähes armsama pilte ja meenutades ühiseid läbielamisi, kui teistel, kes enda sõprade või isegi laste fotosid vaatasid.
Vanemlikku või sõbralikku armastust kogenud katsealustel täheldati tegevust ajupiirkonnas, mis on seotud emotsionaalse ja füüsilise valu leevendamisega – keskus on aktiivne näiteks lapse sünnitamisel ja kasvatamisel.
Nimetatud ajukeskus teostab keerulisemat emotsionaalset ja kognitiivset töötlemist, kui teeb seda kirgliku armastusega aktiviseeruv piirkond.
Seega võib Ortigue sõnul armastus lisaks heaolutunde andmisele ja tõenäolisele valu leevendamisele sundida inimesi jätkuvalt ühendavaid sidemeid looma osaliseselt seetõttu, et otsitakse kaifi, mida pakub armust läbiimbunud aju.
Kuna armastus ja seks on enamasti seotud, siis on Ortigue hinnagul oluline armastuse eri vorme uurida eelkõige paaride nõustamise ja partnerite seksuaalelu probleemide lahendamise nimel.