Viljakuse säilitamiseks on võimalik munarakke külmutada

Foto: SCANPIX

Kristina Sõritsa Elite kliinikust selgitab, kes võivad vajada munarakkude külmutamist ja kuidas see protseduur toimub.

Juba ammu ei ole enam uudiseks, et naised lükkavad sünnitamist edasi. Seda nii Eestis kui ka mujal arenenud riikides. Põhjuseid on mitmeid, muutunud on elu ja muutunud on naiste soovid ja vajadused. Enne lapsi on vaja õppida, leida see õige ja teha tööd. Nimekirja on viimasel viisaastakul lisandunud ka soov rännata ja maailma avastada. Pole enam haruldus, kui noor läheb pärast keskkooli või ülikooli aastaks Austraaliasse ja jääb sinna seiklema ja töötama lausa mitmeks aastaks. Sünnitusiga aina tõuseb. Terveid lapsi tahaks saada aga sellest kõigest hoolimata ju ikkagi. Teadus on jõudnud nii kaugele, et võimaldab nüüd säilitada noored ja terved munarakud, et hiljem need sulatada ja kasutada. Mõned maailma suurfirmad on lausa teatanud, et katavad oma töötajate munarakkude külmutamise kulud. Eestis pakub munarakkude külmutamise teenust näiteks Tartus tegutsev Elite erakliinik.

Munarakkude külmutamist vajavad ka vähidiagnoosi saanud naised

Munarakkude külmutamine võib olla mitmel erineval põhjusel kasulik naistele, kes soovivad oma viljakust tulevikuks säilitada. Näiteks naistele, kes tahavad või peavad lapsesaamist edasi lükkama õpingute, karjääri või muude isiklike eesmärkide tõttu. On üldteada fakt, et viljakus väheneb vanusega, seega munarakkude külmutamine varases viljakas eas annab parima võimaluse tulevikus lapsi saada. Erinevalt munasarjadest ja munarakkudest emakas ei vanane ning on võimeline rasedust hästi kandma ka vanuses 40-50 a. Külmutatud munarakkude kvaliteet ei vähene aja jooksul. Munarakkude külmutamist vajavad ka naised, kellel on diagnoositud vähk. 

Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada oma munarakke enne operatsiooni, kemoteraapiat või kiiritust. Enamik nendest protseduuridest hävitavad munarakud või põhjustavad viljatust. On ka juhtumeid, kus leidub elujõulisi munarakke ka peale ravi, viljakuse säilitamise võimalused sõltuvad vanusest, vähiliigist ja raviplaanist. Külmutamist võivad vajada ka naised, kes on oma usu tõttu ja/või moraalsetel põhjustel külmutatud embrüode säilitamise vastu. Peale standardset IVF protseduuri jääb paljudel naistel/paaridel üle lisaembrüosid. Nende kasutamata jäänud embrüode külmutamine ja säilitamine võib mõnel juhul olla eetiliselt ja religioosselt keeruline otsus – kuidas, kas ja millal neid embrüosid kunagi kasutatakse. Otsus viljastada vaid nii palju munarakke, kui IVF protseduuril kasutatakse, ning ülejäänud viljastamata munarakud külmutada, võib sellisel juhul olla vastuvõetav ja positiivne lahendus. Külmutamist võiksid vajada ka naised, kelle suguvõsas on esinenud varajast menopausi. Mõned varajase menopausi vormid kanduvad geneetiliselt edasi. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada munarakke enne, kui need on otsakorral.

Kuidas munarakke külmutatakse?

Erinevalt spermast ja embrüodest, mida on lihtne külmutada, on munarakk suurim rakk naise kehas ja sisaldab palju vett. Külmutades võivad tekkivad jääkristallid raku hävitada. Munarakk tuleb kuivatada ja vesi enne külmutamist asendada antifriisiga, et vältida jääkristallide moodustumist. Kuna munaraku kest muutub külmutades kõvemaks, peab munaraku viljastamiseks peale munaraku sulatamist sperma nõelaga munaraku sisse süstima (standardne ICSI protseduur). Munarakkude külmutamiseks on 2 võimalust – aeglase külmutamise meetod või kiirkülmutamise protsess (vitrifitseerimine).

Enne külmutamist peab naine saama hormoonravi

Patsient peab läbima samasugune hormoonravi nagu tavalise IVF protseduuri puhul, et munarakke oleks võimalik külmutamiseks võtta. Ainus erinevus on see, et munarakkude võtmise järgselt munarakud külmutatakse teatud perioodiks enne, kui need sulatatakse, viljastatakse ja siirdatakse embrüodena emakasse. Munarakkude külmutamise protsess võtab aega umbes 4-6 nädalat ja on kooskõlas IVF-i esialgsete protsessidega: 2-4 nädalat peab patsient tegema hormoonsüste ja võtma rasestumisvastaseid tablette, et ajutiselt lülitada välja keha loomulikud hormoonid 10-14 päeva peab tegema hormoonsüste, et stimuleerida munasarju ja et küpseks mitmeid munarakke

Kui munarakud saavad küpseks, kogutakse need nõelaga läbi tupe ultraheli jälgimisel, seda protseduuri teostatakse üldnarkoosis. Seejärel munarakud külmutatakse koheselt. Kui patsient on valmis rasestuma (see võib olla mitu aastat hiljem), siis külmutatud munarakud sulatatakse, nendesse süstitakse sperma, et munarakud viljastada ning siirdatakse embrüodena emakasse.

Külmutatud munarakke võib säilitada nii kaua, kui naine soovib

On teaduslikult tõestatud, et pikaajaline külmutatud munarakkude säilitamine ei vähenda nende kvaliteeti. Eesti seaduse järgi võib munarakke külmutada ja säilitada külmutatuna üksnes kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Külmutatud munarakkude säilitamise periood ei ole seadusega ajaliselt määratud ega piiratud.

Raseduse saavutamiseks peaks külmutama 10 munarakku

Uuringud näitavad, et kuni 38-aastastel naistel on oodatavad tulemused järgmised: munarakkude sulatamise tõenäosus 75 protsenti ja viljastumise tõenäosus 75 protsenti.

See tähendab, kui külmutatakse 10 munarakku, siis eeldatavalt jääb peale sulatamist ellu 7 munarakku, millest eeldatavalt 5-6 viljastuvad ja kasvavad embrüodeks. Tavaliselt siirdatakse 1-2 embrüot. Seetõttu on soovituslik külmutada ja säilitada 10 munarakku igaks rasestumise katseks. Enamikel alla 38-aastastel naistel on eeldatavalt võimalik ühe tsükli jooksul võtta 10-15 munarakku.

Statistiliselt on sünnitanud lapse 65 protsenti naistest, kes on kasutanud oma külmutatud munarakke.

Rasestumise tõenäosus sõltub naise vanusest munarakkude külmutamise hetkel ehk mida varem, seda parem.

Rasestumise tõenäosus ei sõltu sellest, mis vanuses naine soovib neid külmutatud munarakke kasutada. Kui naine oli munarakkude külmutamise hetkel vanem kui 38 a, siis on tema rasestumise tõenäosus madalam kui noorematel naistel. Ei ole teada, kas üle 40-aastaste naiste munarakud reageerivad külmutamisele samamoodi kui 40-aastaste või nooremate naiste munarakud.

Külmutatud munarakkudest ei ole sündinud haigemad lapsed kui muidu

Maailmas üle 10 000 lapse on sündinud külmutatud munarakkudest. Suurim avaldatud uuring, mis käsitleb külmutatud munarakkudest sündinud 900 last, ei näidanud sünnidefektide taseme tõusu võrreldes üldise rahvastikuga. Lisaks ei näidanud uuring ka kromosoomdefektide taseme tõusu külmutatud ja värsketest munarakkudest saadud embrüode vahel. 2014. aasta uus uuring näitas, et rasedusega seotud komplikatsioonid ei ole suurenenud seoses munarakkude külmutamisega. Ülemaailmselt on külmutatud embrüodest (kasutades põhiliselt aeglase külmutamise tehnikat) sündinud üle 300 000 lapse ilma, et oleks näha tõusu sünnidefektide tasemes. Vaatamata sellele läheb veel mitu aastat, et jälgida ja veenduda, et lastel, kes on sündinud külmutatud munarakkudest, ei ole kõrgem sünnidefektide määr kui nendel, kes on eostatud muude vahenditega.