Lugeja kirjutab: värske ema ei tohi muredega üksi jääda

Foto: SCANPIX

Meile kirjutas lugeja, kelle sõnul oli Dagmar Lambi sünnitusjärgse depressiooni lugu talle väga tuttav.

Ma ei saa öelda, et olin sünnitusjärgselt depressioonis, aga korralik masendus valdas mind küll. Ma ei tundnud ennast adekvaatse emana, sest mulle tundus, et teen kõike valesti! Mu laps nuttis väga palju, ei maganud... Mina ei saanud magada. Oli talv, pime. Mees oli tööl, mina üksinda. Arvan, et üksindus ongi värske ema suurim mõjutaja. Ma oleksin väga vajanud kellegi abi, nõu, tuge. Küsida seda ei osanud ega taibanud.

Kui laiemalt mõelda, on üksindus tekkinud tänapäeva mugavustest. Noored elavad omaette, värskel emal pole sageli läheduses oma ema, vanaema, tädisid, õdesid. Kel see abi olemas, on minu hinnangul palju rahulikumad ja saavad ka emadusega palju paremini hakkama.

Mina lohutasin end abi puudumisel küll sellega, et vähemalt ei õpeta keegi kogu aeg, kuidas midagi teha ja saan ise otsustada. Aga mõnikord oli väga raske ise otsustada. Muretsesin liialt, kaotasin enesekindluse. Tundsin ennast süüdi, et olen nii nõrk ja saamatu. Mis kinnitaks veel paremini värske ema saamatust kui beebi pidev nutt? Beebi peab ju olema õnnelik ja kui ta pole, on ema süüdi! Tagantjärele olen tark küll, aga mis enam parata. Kindlasti mõjutas see kõik nii mind kui mu last.

Noored emad - ärge jääge üksi. Hinnake lähedaste abi. Lähedased - toetage noort ema. Ärge õpetage, vaid küsige, millist abi ta vajab. Kuulake. Nagu viimaste uudiste põhjal näha, on noore ema üksindusel veelgi ohte - võõrad libateadlased, kes kuulavad, nõustavad, aitavad... Kas aga heade kavatsustega ja heade tulemustega, see on juba küsitav...